Suche
Mein Konto
Valitsus plaanib kodanike raha arvelt kokku hoida 3 miljardit eurot!
Föderaalvalitsus kavandab kodanike raha säästmist aastatel 2026 ja 2027. Tööministeerium ei saa konkreetseid arve välja tuua.
Valitsus plaanib kodanike raha arvelt kokku hoida 3 miljardit eurot!
Föderaalvalitsus on kodanike raha küsimuses surve all. 2026. aastaks on planeeritud märkimisväärne kokkuhoid 1,5 miljardit eurot ja 2027. aastaks veel 1,5 miljardit eurot. Ülioluline punkt selle kokkuhoiu juures on toetuse saajate arv. Töö- ja sotsiaalministeerium aga konkreetseid numbreid välja tuua ei oska ja viitab “väljakujunenud oletustele”. See tekitab rahulolematust ja on juba tekitanud avalikkuses küsimusi. Nagu Pilt ilma selgete andmeteta on valitsuse plaane raske mõista.
2025. aastal on kodanikuraha kulud kerkinud ligi 43 miljardi euroni. See tekitab uusi küsimusi. Kuidas sellised suured kulutused tekivad ja millised on sellega seotud konkreetsed meetmed? Minister Bärbel Bas teatas, et kokkuhoid viiakse ellu läbi karmimate sanktsioonidega neile, kes ei soovi töötada, ja intensiivsema võitlusega musta töö vastu. Kuid ka siin puudub täpne teave mõjutatud inimeste või deklareerimata töö juhtumite kohta.
Kokkuhoid ja reformid kodanike rahas
2022. aastal põhiturvareformina vastu võetud ja 2023. aasta algusest kehtima hakanud kodanikutoetus asendas endise töötutoetuse II, rohkem tuntud kui Hartz IV. Kriitikud, eriti CDU/CSU, FDP ja AfD, on väljendanud muret kasvavate kulude pärast. Kulukulud olid 2023. aastal 42,6 miljardit eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem, teatab Föderaalne kodanikuhariduse agentuur teatatud.
Üks peamisi muudatusi on paigutamise prioriteedi reform. Varem olid töökeskused kohustatud pakkuma kõigile tööotsijatele mõistlikku tööd, kuid see prioriteet on kaotatud. Selle asemel tuleks nüüd keskenduda pikaajalisele töösuhtele ja tööotsijate kvalifikatsioonile. Ühtlasi suurendati kaitsevarasid 10 000 eurolt 40 000 eurole - iga täiendava inimese kohta vajadusühenduses lisandub 15 000 eurot.
Karmid sanktsioonid ja uued regulatsioonid
Põnev element praegustes sündmustes on kolmeastmeline karistussüsteem, mida rakendatakse kohustuste rikkumise korral. Toetust saab vähendada, kui hüvitise saajad keelduvad praktikavestlustes osalemast. Selle süsteemi eesmärk on motiveerida kasutajaid aktiivselt tööturule integreerumise nimel pingutama. Huvitaval kombel pooldavad liidu erakonnad vanade reeglite juurde tagasipöördumist ja nõuavad kodanike hüvitiste tühistamist, kui neile keeldutakse töötamast.
Kodanikuhüvitiste reformi paremaks hindamiseks on 2026. aasta lõpuks kavas Föderaalse Tööhõiveameti põhjalik teaduslik analüüs. Jääb küsimus: kuidas kodanikud ise neid meetmeid hindavad? 2024. aasta jaanuarist augustini registreeriti ju endiste hüvitise saajate tööturule integreerumise kasv 8 protsenti.
Kodanikuraha teema on jätkuvalt põnev ja tekitab kindlasti ka edaspidi arutelusid. Kuidas valitsus kavatseb eesseisvatest väljakutsetest üle saada, jääb alles näha.