Valitsus löögi all: IHK kritiseerib murdvat sõna investeeringute kohta!

Valitsus löögi all: IHK kritiseerib murdvat sõna investeeringute kohta!

Rahatehnoloogia näib olevat kuum teema Kölnis ja kaugemalgi. IHK Köln esitas föderaalvalitsuse liikmetele saadetud kirjas tõsiseid süüdistusi. Eelkõige heidetakse ette seda, et valitsus murrab lubadust, kasutades nn erifondi rahastades mitte ainult lisainvesteeringuid, vaid ka regulaarseid kulutusi. Kriitika on, et 2024. aastal 7,4 miljardit eurot eraldatud raudteetaristu eelarvesse on tänavu ootamatult eelarvesse pandud null eurot, mis tekitab kannatanutes rahutusi. See väljajätmine tuleb hoolimata sellest, et eelarveprojektis on raudtee erifondist eraldatud 7,6 miljardit eurot, mis segadust ainult suurendab. IHK boss Nicole Grünewald räägib siin selgelt “sõnamurdmisest”, kes näeb erifondi kasutamist “lüngatäitena”, et tekkinud rahalist tühimikku täita.

Rahandusminister Lars Klingbeil seda kriitikat ei väldi ja reageerib väidetele resoluutselt. Ta juhib tähelepanu, et trikitamist ei tohiks olla seni, kuni kümme protsenti riigieelarvest liigub uutesse projektidesse ja nende taristuprojektide jaoks saab kasutada ka erifondi vahendeid. Föderaalvalitsuse andmetel on seadusandliku perioodi jooksul tulevikus transpordiinvesteeringuteks kavandatud kokku 166 miljardit eurot, kusjuures erifondist rahastatakse ligikaudu 93 miljardit eurot. See tähendab, et transpordi infrastruktuuri mitte ainult ei tugevdata, vaid ka "restruktureeritakse" ja tugevdatakse seda lähiaastatel oluliselt.

Status quo rahanduse ja infrastruktuuri valdkonnas

Osana 2025. aasta föderaaleelarvest, mille föderaalkabinet hiljuti heaks kiitis, määrati ka 2029. aastaks põhinäitajad, mis keskenduvad riigi moderniseerimisele. Lähiaastatel tehakse rekordinvesteeringuid üle 115 miljardi euro aastas, mis muuhulgas liiguvad nii koolidesse, lasteaedadesse, haiglatesse kui ka kliimakaitse ja digitaliseerimise valdkonda. See on vastus Saksamaa infrastruktuuri puudustele, mis on viimastel aastatel oluliselt tähelepanuta jäetud.

Föderaalvalitsuse ees seisab väljakutse investeerida üle 500 miljardi euro erifondi, mis loodi põhiseaduse muudatusega 2025. aasta märtsis. Eesmärk on luua kaasaegne ja konkurentsivõimeline infrastruktuur, mis saavutab kliimaneutraalsuse aastaks 2045. Erifond hõlmab erinevaid sambaid, sealhulgas 100 miljardit eurot osariikidele ja omavalitsustele ning 300 miljardit eurot täiendavateks investeeringuteks. Erifondi föderaalsest osast on 2025. aastaks planeeritud ligi 19 miljardit eurot, mis võimaldab ellu viia kiiresti vajalikke projekte – seda kõike selleks, et kindlustada kinnipeetud heaolu ja tugevdada Saksamaa konkurentsivõimet.

Vaadates tulevikku

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Saksamaal algatatud meetmeid ja investeeringuid on hädasti vaja. Sarnaselt IHK Kölniga jälgivad paljud mängijad arenguid tagamaks, et investeeringud liiguvad tegelikult sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. Ainuüksi 2025. aastal investeeritakse raudteetaristusse üle 22 miljardi euro, samuti saab digihariduse sektor 6,5 miljardit eurot laste päevahoiu parandamiseks. Jääb põnev näha, kas rohked fiskaalsed jõupingutused toovad soovitud tulemusi ja hajutavad majanduses tekkinud skeptitsismi.