Rikkus ja ebaõiglus: AfD kasvab sotsiaalsete probleemide kaudu

Rikkus ja ebaõiglus: AfD kasvab sotsiaalsete probleemide kaudu

Mis motiveerib valijaid Saksamaal? Hiljutine rahvusvaheline uuring näitab, et arusaam rikkusest mõjutab valimiskäitumist märkimisväärselt. Inimesed, kes on majanduslikult halvemas olukorras kui nende vanemad, hääletavad pigem parempopulistlike parteide poolt. Seda kinnitas põhjaliku küsitluse käigus üle 89 000 inimese. Alates asutamisest kaksteist aastat tagasi on AfD (Alternatiiv Saksamaale) kujunenud tugevaimaks opositsiooniparteiks ja on uuringute järgi praegu valijate heakskiidu osas sageli liidu (CDU/CSU) järel teisel või isegi esimesel kohal, teatab Lõuna-Saksamaa ajaleht.

Saksamaa poliitilise maastiku hoolikas pilk näitab, et AfD tõus on tihedalt seotud ebavõrdsuse ja ebaõigluse tundega. Küsitlusel põhinevas uuringus kirjeldatud analüüsi kohaselt tuleks nende erakondade valijate tagasivõitmiseks võtta kasutusele sotsiaalpoliitilisi meetmeid. "Kui soovite võidelda AfD vastu, peate tegema sotsiaalpoliitikat," on ühe eksperdi tungiv üleskutse. 2024. aasta alguses tehtud küsitluse tulemused näitavad, et peaaegu 90% AfD valijatest tajub, et Saksamaal on rikkus ebaõiglaselt jaotatud, kuna Majandusteenus teatatud.

Sotsiaalne lõhe

AfD valijad ei pea sotsiaalseid erinevusi ebaõiglaseks. Ebavõrdsus on teema, mis puudutab ka paljusid teisi poliitilisi toetajaid. Eelkõige on rohelised mures rikkuse ebavõrdse jaotumise pärast. 2024. aasta mais tehtud IW isiklik uuring näitab, et 47% AfD toetajatest on sotsiaalse ebavõrdsuse pärast väga mures. Nende seisukohad immigratsiooni ja majandusarengu kohta on elanikkonna üldarvuga võrreldes oluliselt negatiivsed.

Sotsiaalse ebaõigluse tajumine on suurenenud eriti koroonapandeemia ajal ja pärast seda. Sissetulekute ebavõrdsust mõõtev Gini koefitsient püsis aastatel 2020–2023 stabiilselt 0,30 juures. Sellest stabiilsusest hoolimata on varanduslik ebavõrdsus endiselt ülikõrge ning Euroopa Keskpanga andmetel on see EL-i riikidest kõrgeim. Sellegipoolest on teadlased leidnud, et varandusliku ebavõrdsuse ja paremäärmuslike parteide valimisedu vahel puudub otsene seos.

Parempopulism ja majanduslik ebakindlus

Seos sotsiaalse ebavõrdsuse ja paremradikaalsete parteide esiletõusu vahel on hästi dokumenteeritud. Empiirilise uuringu kohaselt, mis põhineb 20 tööstusriigi 291 parlamendivalimise andmetel, on radikaalsete parteide häältesaak alates 1990. aastatest enam kui kahekordistunud. Väide kõlab, et kasvavat ebavõrdsust tuleks sageli näha pigem poliitiliste otsuste kui süsteemse probleemina. "Ümberjagamine ja kaasav poliitika võivad vähendada poliitilist polariseerumist," nõustuvad teadlased Boeckleri sihtasutus teatatud.

Murettekitav areng, et inimesed Saksamaal esindavad üha enam paremradikaalseid vaateid, võib ohustada mitte ainult poliitilist kultuuri, vaid ka sotsiaalset sidusust. Kui valijate hirme ei võeta tõsiselt, võivad sellel olla pikaajalised tagajärjed Saksamaa demokraatiale.