Pensionihoiatus! Majandusteadlane hoiatab eelseisva kriisi eest nooremate põlvkondade jaoks

Pensionihoiatus! Majandusteadlane hoiatab eelseisva kriisi eest nooremate põlvkondade jaoks

7. novembril 2025 arutati Maybrit Illneri jutusaates murettekitavat olukorda Saksamaa pensionisüsteemis. Ifo Instituudi tippökonomist Clemens Fuest hoiatab tungivalt, et praegune pensionisüsteem võib peagi tõsiseid probleeme tekitada. Ta toob murettekitava võrdluse – pensionisüsteem meenutab kettkirja, milles rahalisi vahendeid jääb järjest napimaks. See on sündimuse langust arvestades eriti kriitiline.

Fuest selgitab, et pensionifondi olukord tekitab ebamugavaid küsimusi: "Noor põlvkond on ülekoormatud või vanemad põlvkonnad peavad elama ebamõistlike nõudmistega," on tema nägemus tulevase koormuse jaotumise kohta ühiskonnas. Friedrich Merz CDU-st toetab neid seisukohti, viidates murettekitavale statistikale, mis näitab, et valitsuse kulutused on kasvanud veerandi võrra, samal ajal kui Saksa ettevõtete investeeringud vähenevad. Kantsler Merz hoiatab, et valitsus on läbi kukkunud, kui finantsliine 2029. aastaks ei suudeta stabiliseerida. Arutelu puudujääkide jaotamise üle on hädavajalik, nõuab Fuestit ning soovitab riigi tegevuse üle vaadata, et keskenduda pensionikindlustuse põhiülesannetele.

Demograafilised väljakutsed ja pakutud lahendused

Jällegi Deutschlandfunk aruannete kohaselt seisame silmitsi demograafilise väljakutsega. Ligikaudu veerand Saksamaa pensionäridest saab kohustuslikku pensioni alla 1300 euro kuus ja paljusid üksikuid pensionäre ähvardab vaesusesse langemine. Saksamaa pensionisüsteemile, mis põhineb jaotussüsteemil, avaldab survet töötavate inimeste arvu vähenemine, kes peavad ülal pidama kasvavat pensionäride arvu. Kõrge oodatav eluiga ja madal sündimus halvendavad olukorda.

Pensionikindlustus saab juba praegu riiklikke toetusi, mis katavad umbes 30% kuludest. Neid toetusi, mis ulatuvad aastas ligikaudu 120 miljardi euroni, kavatsetakse 2029. aastaks suurendada 4,1 miljardi euro võrra, et tagada finantsstabiilsus. Eksperdid pooldavad ka pensioniea tõstmist ja esitavad idee dünaamilisest mudelist, mis võiks tõsta pensioniiga 2042. aastaks 68 aastani.

Vaja on ulatuslikke reforme

Johannes Winkel CDU-st ja Tim Klüssendorf SPD-st rõhutavad vajadust ühise lähenemise järele sotsiaalkindlustussüsteemi reformidele. Väidetavalt on ilma koostööta keeruline vajalikke muudatusi ellu viia ja seeläbi pensionifonde tulevikku tuua. Dünaamiline mudel võiks aidata probleeme ületada, nagu ka ettepanek kehtestada pensionitulult 10% solidaarsusmaks, et võidelda vaesuse vastu vanemas eas.

Lisaks plaanib föderaalvalitsus julgustada füüsilisest isikust ettevõtjaid ja riigiteenistujaid sõlmima pensionikindlustust, et muuta süsteem õiglasemaks – ideed, mis võiksid mitte ainult sissetulekute poolt tugevdada, vaid ka tulevaste põlvkondade survet maha võtta. Loovat lähenemist näitab ka ennetähtaegse alguspensioni kehtestamine 2026. aastast, mille puhul laekub 10 eurot kuus laste vanaduspensioni kogumiskontole. Need meetmed võivad aidata tugevdada pensionikindlustuse toetust.

Arutelu pensionisüsteemi reformimise üle on enam kui vajalik. Nagu ka Saksa pensionikindlustus Nagu hiljutises podcastis rõhutati, on vabatahtlikul tegevusel oluline roll ka pensioninõustamises, kuna pühendunud kodanikud toimivad lülina administratsiooni ja kindlustatu vahel. Info vabatahtlike ametikohtade kohta kindlustusnõustamisel on oluline osa kodanikele parema toe pakkumisel ja süsteemi tugevdamisel.

Olukord Saksamaal nõuab kohandatud strateegiaid ja laiapõhjalist arutelu selle üle, milline võib välja näha ühiskonnas ressursside ja koormate õiglane jaotus. Ainult nii saab pensionisüsteemi tuleviku jaoks sobivaks muuta.