Venemaa poliitika tule all: Schröderi ja Merkeli vead paljastatud!

Venemaa poliitika tule all: Schröderi ja Merkeli vead paljastatud!

Praeguses diskursuses Saksamaa Venemaa-poliitika vigadest vaatavad Katja Gloger ja Georg Mascolo kriitilise pilguga muidu edukad kantslerid Gerhard Schröder ja Angela Merkel oma raamatus “Ebaõnnestumine”. Kaks autorit on veendunud, et need poliitikud pole veel oma Venemaa-poliitikas vigu tunnistanud. 2020. aastal ütles Wolfgang Schäuble väljaandes "Handelsblatt": "Me ei tahtnud seda näha", käsitledes sellega vastamata jäänud hoiatussignaale. Gloger ja Mascolo toetavad seda isiklike kogemustega Vladimir Putiniga, keda nad kirjeldavad kui viisakat ja võluvat, kuid domineeriva võimupretensiooniga. Ukraina sõja järgsed arengud näitavad aga, et Venemaa agressioon, eriti pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal, on võtnud ähvardava mõõtme.

Tähelepanuväärne aspekt on Olaf Scholzi hoiatus, kes teatas hiljuti, et Putin tegi oma agressiivse otsuse juba kaks aastat enne Ukraina sõda. See ilmutus heidab Saksamaa senisele välispoliitikale täiesti uue valguse. Gloger teatab suurest õudusest, mis ilmnes pärast 24. veebruari 2022, kui ebaõnnestunud poliitika tegelikkus ilmsiks tuli. Teine oluline punkt on see, et välisministeerium ja kohtunik tegid toimikud võimalikult kiiresti kättesaadavaks, mis suurendab läbipaistvust. Kuid küsimus jääb: miks on nii, et poliitilises sfääris vastutavad isikud eiravad jätkuvalt vigu? Autorid kahtlevad, kas Putin on kunagi olnud huvitatud demokraatiast.

Uued ohud Venemaalt

Lisaks nendele poliitilistele vigadele tõstab WDRi uuriv ajakirjanik Florian Flade esile Venemaa veealuse spionaaži kasvavat ohtu. Seda teemat käsitleti saates “Ronzheimer” ja Flade andis huvitava ülevaate Venemaa investeeringutest sellesse spionaaživormi alates külma sõja ajast. Küprose ettevõtet "Mostrello Commercial" tuvastati Venemaa variettevõttena. Tema andmetel kasutatakse sõjalisteks õppusteks isegi selliseid vrakipaiku nagu “Estonia”. Seda vaatamata kehtivale sukeldumiskeelule – tõsine probleem, mis võib puudutada kõiki NATO liikmesriike.

Flade selgitab, et võimalus vee all laevu akustiliselt tuvastada pakub sõjalisi eeliseid. See teeb selgeks, et tehnoloogiline areng on Venemaa ja Lääne vahelises konfliktis saavutanud uue mõõtme. Saksamaa kui Venemaa agressiooni üks peamisi sihtmärke peab turvalise rahu tagamiseks nendele ohtudele vastu astuma.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et minevikupoliitika vead ei tohiks jääda ainult poliitilisesse retoorikasse. Arvestades praeguseid geopoliitilisi arenguid, on nii poliitikutel kui ka avalikkusel aeg avada silmad ja tungida vajalike muudatuste poole. Dialoog vigade üle, mitte nende eitamine, võib olla esimene samm olukorra parandamise suunas.