Surmav õhurünnak Kiievile: vähemalt 14 hukkunut ja 55 vigastatut!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Venemaa õhurünnakud Kiievile ja Odessale 17. juunil 2025 põhjustasid arvukalt ohvreid ja kahju. Ukraina jätkab invasioonile vastupanu.

Russische Luftangriffe auf Kiew und Odessa am 17.06.2025 fordern zahlreiche Opfer und Schäden. Die Ukraine wehrt sich weiterhin gegen die Invasion.
Venemaa õhurünnakud Kiievile ja Odessale 17. juunil 2025 põhjustasid arvukalt ohvreid ja kahju. Ukraina jätkab invasioonile vastupanu.

Surmav õhurünnak Kiievile: vähemalt 14 hukkunut ja 55 vigastatut!

Kohutav sõda Ukrainas näitab taas oma julma palet. Nädalavahetusel hukkus Vene massilises õhurünnakus Kiievile vähemalt 14 ja sai vigastada 55 inimest. lõunasakslased teatatud. Vigastatute hulgas on 40 inimest, kes vajavad haiglaravi, teatas linnapea Vitali Klitško. Linnas endas teatati rünnaku tagajärjel 27 tulekahjust elumajades, haridusasutustes ja muus infrastruktuuris.

Olukord Kiievis oli kaootiline, kuna reporterid teatasid droonide ja rakettide helidest, aga ka tohututest plahvatustest. Rünnak katkestas ka elektrivarustuse, mis halvendas olukorda veelgi. Eriti traagiline on, et rünnaku käigus hukkus 62-aastane ameeriklane. See oli loomulik surm.

Rünnakute ulatus ja Ukraina reaktsioon

Pühapäeva õhtul tulistas Venemaa umbes 140 drooni, millest 125 peeti kinni. See on järjekordne tõend selle kohta, et Kiiev jääb vaatamata oma tavaliselt tugevale õhutõrjele endiselt rünnaku sihtmärgiks. President Volodymyr Zelensky kirjeldas praegust rünnakut kui üht hullemat rünnakut pärast konflikti algust ja kutsus üles reageerima nendele kuratlikele tegudele, nagu ZDF täna teatatud.

Samal ajal kui Kiiev kannatab rünnakute käes, ei säästetud ka sadamalinnale Odessale, kus sarnastes droonirünnakutes sai vigastada vähemalt 13 inimest. See näitab, et oht ei piirdu Kiieviga. Ukraina on kangelaslikult võidelnud Vene sissetungivate vägede vastu juba üle kolme aasta.

Rahvusvahelised reaktsioonid ja edasised arengud

Rünnakud toimusid ajal, kui G7 välisminister kohtub Itaalias, et arutada edasist toetust Ukrainale. Erilist muret valmistab USA abi võimalik edaspidine vähenemine, eriti arvestades võimalikku võimuvahetust Valges Majas, kuna USA presidendiks valitud Donald Trump on juba teatanud, et võib vähendada toetust Ukrainale. Aruanded alates päevauudised rõhutada üldiselt kriitilist olukorda, milles NATO-Ukraina nõukogu kohtumine Brüsselis toimus.

Üldiselt ei too Ukraina praegune olukord kaasa mitte ainult inimlikke kannatusi, vaid ka geopoliitilisi pingeid. Lääs on endiselt skeptiline olukorra kujunemise suhtes ja vajadus kaitsta tsiviilelanikke nendes kibedates võitlustes muutub üha pakilisemaks.