Trump kritiseerib Iisraeli rünnakut Katarile: kumbki ei teeni meie eesmärke!

Trump kritiseerib Iisraeli rünnakut Katarile: kumbki ei teeni meie eesmärke!

Lähis-Idas keerlevad asjad taas ägedalt. 11. septembril 2025 tekitas diplomaatilistes ringkondades elevust ja segadust Iisraeli sõjaline löök Hamasi juhtkonna vastu Kataris. Lõunasakslane teatab, et USA president Donald Trump nimetas rünnakut kahetsusväärseks ja andis selgelt mõista, et Katar on USA lähedane liitlane. Tema rahulolematust Katari "ühepoolse pommitamise" suhtes väljendati selgelt, kuna see ei teeninud Iisraeli ega USA eesmärke.

Trump nõudis tungivalt sõjaliste kokkupõrgete lõpetamist ja kõigi pantvangide vabastamist Gaza sektoris. See on teema, mis on olnud poliitilises päevakorras pikka aega ja selline tegevus teeb asja ainult raskemaks. Trumpi sõnul teavitasid USA sõjaväelased valitsust rünnakuplaanidest õigeaegselt, millele Katar oli ägedalt vastu, öeldes, et USA valitsusametnik helistas alles pärast rünnakute algust.

Diplomaatilised komplikatsioonid

Pinged USA ja Katari vahel tõusid pärast seda intsidenti märgatavalt. NBC uudised tsiteerib Trump, kes rünnakuga ei nõustunud ja tegi selle selgeks oma vestlustes Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ja Katari emiiriga. Netanyahu omakorda kirjeldas õhurünnakut kui "optimaalset ja täpset", mis lisab geopoliitilist olukorda arvestades veel ühe keerukuse kihi.

Sõjalise löögi taustaks on laastav Hamasi rünnak Iisraeli vastu, milles hukkus 1200 inimest ja umbes 250 võeti pantvangi. Teine süüdistus, mida esitatakse, on see, et Trump ei olnud rünnakuplaanidest piisavalt informeeritud. See võib oluliselt ohustada nii Lähis-Ida rahukõnelusi kui ka USA huve selles piirkonnas.

Katari peaministri šeik Mohammed bin Abdulrahman Al Thani reaktsioon oli ühemõtteline. Ta nimetas rünnakut riigireetmiseks. See näitab, kui ebakindlaks on muutunud suhted asjaosaliste vahel ja et diplomaatilised jõupingutused on samuti oluliselt nõrgenenud. Trump püüdis kasutada oma mõjuvõimu ja kõnelusi oma partneri Katari rahustamiseks, kuid see tundub sündmuste ajastuse tõttu väga keeruline.

Pilk USA välispoliitikale

USA välispoliitika on pärast II maailmasõja lõppu muutunud ja on alati olnud poliitiliste tülide objekt. Vikipeedia kirjeldab, kuidas USA on minevikus sageli oma huvide edendamiseks sõjaliselt sekkunud. Arvestades praegust juhtumit, on selge, et isolatsionismi ja internatsionalismi tasakaalu kujundavad jätkuvalt geopoliitilised paradigmad.

Sellega seoses, kuigi Trump rõhutab, et Hamasi likvideerimine on väärtuslik eesmärk, tuleb esitada küsimus, kas sellised sõjalised meetmed võivad tegelikult aidata kaasa stabiilsusele ja pikaajalisele rahule. Siin on otsustava tähtsusega mitmepoolne lähenemine rahuläbirääkimistele ja koostöö selliste liitlastega nagu Katar – ja just see on praegu oht, et see võib ebakindlusse uppuda.

Tulevikus jääb loota, et kõik asjaosalised keskenduvad diplomaatilistele läbirääkimistele ja vähendavad pingeid enne, kui need lõpevad veelgi sügavama konfliktiga. Soovitav on võtta arvesse ajaloo õppetunde ja mineviku konflikte.