Trump ja Netanyahu nõuavad Gaza konfliktis relvarahu!

Trump ja Netanyahu nõuavad Gaza konfliktis relvarahu!

Asjad on Lähis-Idas taas kihamas ning päevakorras on Gaza konflikti relvarahu lootused. USA president Donald Trump on teinud intensiivseid jõupingutusi lahenduse leidmiseks ja kohtus Valges Majas teist korda kahe päeva jooksul Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga. See umbes 90 minutit kestnud kohtumine oli pühendatud võimaliku rahulepingu läbirääkimistele ja toimus ka USA asepresidendi JD Vance'i juuresolekul. Ametlikke üksikasju kõneluste sisu kohta on aga vähe Süddeutsche Zeitung teatatud.

Vahetult enne kohtumist kohtusid kõrged Katari esindajad Washingtonis, et arutada USA ametnikega. Katar, USA ja Egiptus on aktiivsed vahendajad Iisraeli ja Hamasi vahel. Vaatamata intensiivsetele läbirääkimistele on läbimurre siiski ees, mis väljendub ka selles, et Trumpi Lähis-Ida erisaadik Steve Witkoff lükkas oma plaanitud lahkumise Dohasse edasi. Seda peeti märgiks, et kokkulepet pole veel näha.

Osapoolte nõudmised

Kui Trump loodab kokkuleppele, siis Netanyahu suhtub skeptiliselt kõigisse lepingutesse, mis jätaksid Hamasi võimubaasi. Ta ütles selgelt, et tema valitsuse eesmärk on tagada kõigi pantvangide tagasitoomine ja Hamasi sõjalise võimekuse likvideerimine. Trump ise soovib isegi isiklikult garanteerida võimaliku relvarahu järgimist, mis tekitab lisasurvet. Meedia andmetel võiks Katari ettepanek sisaldada 60-päevast relvarahu, mis hõlmaks ka suurema hulga palestiinlastest vangide viivitamatut kinnipidamist vastutasuks 10 pantvangi vabastamise eest.

Praeguse teabe kohaselt on Gazas praegu veel elus vähemalt 20 pantvangi, samas kui verises konfliktis on hukkunud juba üle 600 inimese. ZDF täna teatatud.

Väljakutsed teel kokkuleppele

Vaherahukõnelused on kaugeleulatuvad ja seavad suuri väljakutseid kõigile asjaosalistele. Netanyahu on selgelt määratlenud kolm peamist eesmärki: kõigi pantvangide tagastamine, Hamasi likvideerimine ja selle tagamine, et Gaza ei kujutaks tulevikus Iisraelile ohtu. Selle teeb raskemaks muu hulgas tema enda valitsuse paremäärmuslastest ministrite surve. Minister Itamar Ben-Gvir on juba ähvardanud tagasi astuda, kui pantvangikokkulepe saavutatakse.

Rahvusvaheline surve Palestiina administratsiooni kasuks ilmneb ka uute läbirääkimiste kontekstis, eriti pärast hiljutist Iisraeli ja Iraani sõda ning Iraani tuumaprogrammi esmaste kõneluste algust. Ka Trump ja Netanyahu võiksid proovida sel teemal mõtteid vahetada, et võimalikke liite kinnistada.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et läbirääkimised relvarahu ja pantvangilepingu sõlmimiseks Lähis-Idas on endiselt hämaras. USA vahendus Trumpi ajal võib selles osas osutuda ülioluliseks päevauudised analüüsitud. Eelolev nädal võib olla piirkonna tuleviku jaoks otsustava tähtsusega ning maailma pilgud on suunatud Washingtonile ja Jeruusalemmale.