Tulevikuarutelu: kuidas Saksamaa on taastamas usku poliitikasse

Tulevikuarutelu: kuidas Saksamaa on taastamas usku poliitikasse

Keset hingematvaid muutusi ja märgatavat "kindluse kaotust" pidas professor dr Karl-Rudolf Korte eelmisel nädalal Stapelfeldi katoliku akadeemias võimsa kõne. 12. juunil 2025 toimunud 18. “Caritase õhtul” julgustas ta kohalviibinud 110 külalist arvukate väljakutsetega silmitsi seisval Saksamaal positiivseid muutusi tegema. Korte kutsus üles "vabaduse tähistamisele" ja meenutas, kui paljud inimesed andsid oma elu demokraatia eest. Ta kirjeldas sakslaste usaldust poliitika vastu nõrgenenud ja kutsus üles uut lähenemist ebapopulaarsetele teemadele, nagu vastuoluline kütteseadus, mida paljud kodanikud tajuvad ohuna nende "kodutundele".

Korte keskseks murekohaks oli “ilma hakkamasaamise pädevuse” arendamine ehk oskus vähemaga hakkama saada. See on eriti oluline ajal, mil paljud sakslased kurdavad lahenduste otsimise asemel negatiivsete aspektide üle. Viimast valimiskampaaniat kirjeldati kui "vaevat tulevikku", sest sellised teemad nagu "odavam eluase, odavam ostlemine ja odavam kütus" ei olnud fookuses. Selles kontekstis leidis Korte, et paljud valijad käituvad paradoksaalselt: nad nõuavad kiireid otsuseid, kuid tahavad ka rohkem sõnaõigust.

Kliimapoliitika väljakutsed

Üks olulisemaid teemasid, mida Korte käsitles, oli kütteseadus, mis töötati välja osana küttele üleminekust, et muuta Saksamaa sõltumatuks Vene gaasist ja edendada kliimasõbralikumat kütmist. Siiski on väljakutseid: populistlikud kampaaniad on edusamme oluliselt takistanud. Bayerische Rundfunki raporti kohaselt on populistlike argumentide mõju kliimapoliitilistele otsustele tugev. Tüüpilised mustrid, nagu poleemilised liialdused ja hirmu õhutamine, on õõnestanud avalikkuse usaldust kliimaseaduste vastu. Keelelised peensused nagu “Habecki küttehaamer” või “Energy Stasi” näitavad, kuidas populistlikud tegijad diskrediteerivad kütteseadust, õhutades elanikes hirmu ja jättes mulje, et kodanike vabadust võetakse ära.

Kütteseadus ei kujuta seega endast mitte ainult vajalikku muudatust, vaid muutub ka poliitiliseks teemaks, mis nõuab selget suhtlust ja sotsiaalset õiglust. Leiti, et sotsiaalseid väljakutseid ja majanduslikke aspekte ei ole seaduses piisavalt arvesse võetud, mis aitab kaasa paljude kodanike skeptilisusele.

Igatsus muutuste järele

Pingelist poliitilist olukorda illustreerib Körberi Fondi uuring: 60 protsenti küsitletutest sooviks, et poliitikud oleksid pealehakkavamad, kuid samal ajal keelduvad nad täidesaatva võimu laiendamisest. Ilmneb paradoksaalne pilt: kuigi paljud toetavad kiiremat otsustamist, suhtuvad nad populistlikesse erakondadesse skeptiliselt. 69 protsenti osalejatest näeb populismi kui ohtu demokraatiale, kuigi seda seisukohta jagavad laiemalt vanemad ja Lääne-Saksamaa kodanikud.

Olukord on selgelt pingeline ja poliitiline diskussioon vajab kiiresti uusi impulsse. Caritase direktor dr Gerhard Tepe rääkis "südame intelligentsusest" ja rõhutas ebasoodsas olukorras olevate inimeste asetamise olulisust poliitiliste otsuste keskmesse. See on ühtlasi aluseks sotsiaalsele ühtekuuluvusele, mida tuleb praegu kaitsta rohkem kui kunagi varem.

Üldiselt peegeldab sündmus seda, et Saksamaa seisab silmitsi murrangulise protsessiga, mida peab kujundama kodanike aktiivne osalus, läbimõeldud suhtlus ja selge keskendumine sotsiaalsele õiglusele. Nendel segastel aegadel on oluline seista demokraatia eest.