Häire Ahrweileri linnaosas: töötajatele 1,3 miljonit ületundi!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ahrweileri linnaosas tehti 1,3 miljonit ületundi. Ametiühingud hoiatavad kavandatavatest tööajamuudatustest tulenevate terviseriskide eest.

Im Kreis Ahrweiler wurden 1,3 Millionen Überstunden geleistet. Gewerkschaften warnen vor gesundheitlichen Risiken durch geplante Arbeitszeitänderungen.
Ahrweileri linnaosas tehti 1,3 miljonit ületundi. Ametiühingud hoiatavad kavandatavatest tööajamuudatustest tulenevate terviseriskide eest.

Häire Ahrweileri linnaosas: töötajatele 1,3 miljonit ületundi!

Ahrweileri linnaosas muutub töötajate olukord üha pakilisemaks: eelmisel aastal tegid töötajad kokku ligikaudu 1,3 miljonit ületundi, millest üle 681 000 oli tasustamata. Need murettekitavad arvud pärinevad Pestel Instituudi tööaja jälgimisest, mis loodi toidu, naudingute ja restoranide liidu (NGG) nimel. Eelkõige on mõjutatud toitlustustööstus, kus tehti umbes 34 000 ületundi, millest 53 protsenti olid tasustamata Vaata praegust teatatud.

NGG lööb häirekella ja hoiatab ületundide arvu edasise suurenemise eest, eriti seoses föderaalvalitsuse kavandatava tööajaseaduse reformiga. Need muudatused võivad seada kahtluse alla 8-tunnise tööpäeva ja maksimaalse nädalase tööaja. Praegu on maksimaalselt lubatud tööaeg 48 tundi nädalas, kuid erandjuhtudel on võimalik isegi kuni 60 tundi. Ametiühing kardab, et tööandjad võivad tulevikus nõuda isegi kuni 73,5 tundi nädalas.

Poliitilised plaanid ja nende tagajärjed

Föderaalvalitsus plaanib kantsler Friedrich Merzi (CDU) juhtimisel reformida maksimaalset nädalast töötundi. Merz kutsub üles töötama tõhusamalt, eksperdid hoiatavad, et selline paindlikkus kujutab endast terviseriske. Kehtiv regulatsioon lubab igapäevast tööaega kuni 10 tundi, mis juba praegu erineb teatud kutsealadel nagu tervishoid. Iganädalase maksimaalse tööaja võimalik kehtestamine võib aga olukorra veelgi hullemaks muuta ZDF täna teatatud.

Hugo Sinzheimeri tööõiguse instituudi lühiuuring hoiatab negatiivsete mõjude eest, mida pikem tööaeg võib avaldada tervisele ning pere ja töö kokkusobivusele. Naiste tööhõive määr tõusis ju aastatel 1991–2022 73 protsendini, kuigi üha rohkem naisi töötab osalise tööajaga. Kolmandik töötajatest töötab 2023. aastal osalise tööajaga, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks.

Terviseriskid ja ühilduvus

Pikkade töötundide terviseriske ei tasu alahinnata. Pikemad tööpäevad ei suurenda mitte ainult vaimuhaiguste, vaid ka tööõnnetuste riski. Psüühikahäirete keskmine haigestumus 2023. aastal oli 33 päeva. Hans Böckleri Fondi eksperdid rõhutavad, et töötingimuste reform on vajalik selleks, et tõsta töötajate nõudmisi tööaja korralduse osas. Böckleri fond.

Seetõttu kutsub NGG Bundestagi liikmeid üles lõpetama kavandatavad muudatused tööaja seaduses. 1918. aastast tööajaseadusesse kuuluv kaheksatunnine tööpäev võiks reformidega kahtluse alla seada. Heade töötingimuste ning töö- ja eraelu parema tasakaalu tagamiseks on vaja uuesti läbi mõelda. Poliitikutele avaldatakse aina suuremat survet leida kindlaid lahendusi, mis vastavad nii tööandjate kui ka töötajate vajadustele.