Pukspuu laastab matkarada – eksperdid hoiatavad lehekahjustuste eest!
Cochem-Zelli matkarajad on nakatunud pukspuuliblikatega. Selle vastu võitlemiseks on vaja viivitamatuid meetmeid!

Pukspuu laastab matkarada – eksperdid hoiatavad lehekahjustuste eest!
Rahulikku matkamõnu Kardeni ja Müdeni vahel Moseli jõel segab praegu tõsiselt kutsumata külaline. Pukspuuliblikas, hallide tiivaservadega valge väike liblikas, sihib matkaraja äärseid puid. Aruannete kohaselt on ümberringi suured alad300 hektaritEnamik piirkondi on paljaks jäetud, mis näitab nakatumise laastavat ulatust. Selle kahjuri röövikud ründavad eriti pukspuid, jättes maastikule paljaste okste ja pruunide lehtedega, mis on liiga sageli võrkudega kaetud. Ebameeldiv arendus kõigile piirkonna loodusesõpradele ja matkahuvilistele.
Viimastel aastatel on pukspuupuur levinud mitte ainult Saksamaal, vaid ka kogu Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Valju Aiaakadeemiad Esmakordselt avastati see 2006. aastal Saksamaal ja see leiab optimaalsed tingimused pehmes ja niiskes kliimas. Kliimamuutused on muutnud need tingimused veelgi soodsamaks, mis tähendab, et kahjur mõjutab rängalt paljude hobiaednike aedu.
Esimesed meetmed nakkuse vastu
Kui pukspuupuur lööb, tuleb kiiresti tegutseda. Röövikute korjamine ja hävitamine peaks olema esmatähtis. Terav veejuga või lehepuhur võib aidata paljusid kahjureid hävitada. Loomulikult võib nakatunud taimede all töötada ka lihtsa kilega, et maha kukkunud röövikud kinni püüda. Minu ilus aed soovitab edendada looduslikke vaenlasi, näiteks varblasi, kes on teretulnud abi röövikute vastases võitluses.
Nagu eksperdid soovitavad, tuleks bioloogilisi pestitsiide, näiteks neemi, kasutada enne keemilisi aineid. Sellel ainel on süsteemne toime ja see peatab toitumise, takistades röövikute sulamist ja nukkumist. Soovitud efekti saavutamiseks on oluline rakendada kõrget survet.
Tagajärjed ja ohud keskkonnale
Nakatumise tagajärjed ei piirdu aga ainult inetu maastikuga. Puurajad hävitavad terveid pukspuude puistuid, millel on ka majanduslikud tagajärjed aiaomanikele ja taimetööstusele. Aegadel, mil üha rohkem inimesi mõnuleb looduses, pole sellistest muudatustest elurikkuse säilitamisel loomulikult abi.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et pukspuupur kujutab tõsist ohtu kohalikele aedadele. Regulaarne kontroll ja nakatunud taimeosade eemaldamine on tervete pukspuude edendamiseks ja säilitamiseks hädavajalikud. Liigkastmise vältimine loob ka taimede kasvuks optimaalsed tingimused, samas on piirkonna looduse hoidmisel oluline roll ka heal ventilatsioonil.
Kui Kardeni ja Müdeni vahelist matkarada lühendada, saab selgeks: väikesed kahjurid mitte ainult ei hoia meid käpuli, vaid panevad proovile ka kogu taimestiku ja loomastiku. Jääb üle loota, et vajalikud meetmed toovad kiiresti tulemusi ja matkarada särab peagi taas oma täies hiilguses.