Õendusabikindlustus surve all: eksperdid nõuavad kiiresti reforme!

Õendusabikindlustus surve all: eksperdid nõuavad kiiresti reforme!

Hiljutises arutelus õendusabi ja ravikindlustuse üle Saksamaal on päevakorras kiireloomulised reformid. Frank Plate, endine föderaalse sotsiaalkindlustusameti president ja Berliini tervishoiu ühise komitee aktiivne liige, räägib nendel teemadel ägedalt. Vastavalt Reini ajaleht Plate rõhutab, et on aeg arutada, millised omadused ja erioskused on vajalikud 800 töötajast koosneva suure meeskonna edukaks juhtimiseks. Sel korral annab ta ülevaate ka oma eduteguritest.

7. juulil 2025 alustasid föderaal- ja osariikide valitsused läbirääkimisi hooldusravikindlustuse reformimiseks, et tulla toime demograafiliste muutustega ja sotsiaalse hooldusravikindlustuse finantsstabiilsusega. Nagu päevauudised Föderaalkontroll hoiatab, et 2029. aastaks ähvardab õendusabi fonde rahaline puudujääk, mis ulatub 12,3 miljardi euroni. Tervisepoliitika kujundajad on surve all leidma tõhusaid lahendusi, jätmata samas tähelepanuta elanikkonna vajadusi.

Fookuses finantstavad

Reform tuleb kriitilisel ajal: hoolduskindlustus lõpetas 2024. aasta 1,54 miljardi euro suuruse puudujäägiga ning muret tekitavad ka 2025. aasta prognoosid. Juba esimeses kvartalis oli kahjum umbes 90 miljonit eurot; Aasta lõpuks on oodata ligikaudu 160 miljoni euro suurust finantslangust. Rahalise kitsaskoha vastu võitlemiseks kavandab föderaalvalitsus aastatel 2025 ja 2026 kahte laenu kogusummas kaks miljardit eurot, mis makstakse tagasi alates 2029. aastast.

Üks tungivamaid ühingute ja ametiühingute nõudmisi on föderaal- ja osariikide valitsuste suurem rahaline osalus, et vältida hüvitiste kärpimise ohtu. Selle taustal kutsutakse föderaalset tervishoiuministrit Nina Warkenit üles looma stiimuleid erasektori pakkumiseks. Samas on mure, et ilma Bundestagi eelarvearuteludest saadava lisarahata on osamaksete kasv 2026. aasta jaanuarist vältimatu.

Nõuab rohkem tuge

Eelkõige Saksamaa Patsiendikaitse Sihtasutus nõuab abivajajate ja sissemaksete maksjate leevendust, et vähendada iga-aastast ligikaudu 15 miljardi euro suurust koormust. See summa kantakse mõjutatud isikutele kindlustusvälise hüvitisena. Arutluse all on ka sissemakse määramise piirmäära viimine 200 000 euroni aastas, et jätkusuutlikult parandada hoolduskindlustuse finantsbaasi.

Lõpetuseks olgu öeldud, et hooldusravikindlustuse teemat ei tasu sugugi alahinnata. Eriti demograafiliste muutuste ja finantsprobleemide survel peavad kõik asjaosalised valima õige kursi. Nagu Frank Plate tabavalt ütleb: reformid peavad olema märgatavad, et saaksime tulevikus piisavalt toetada oma hoolt vajavaid kaaskodanikke.