Maßweileri pöögimetsa tulevik: metsade raadamine mitmekesisuse suurendamiseks!

Maßweileri pöögimetsa tulevik: metsade raadamine mitmekesisuse suurendamiseks!

Looduses tuleb sageli ette üllatavaid keerdkäike ning alati ei lähe kõik plaanipäraselt. See sai eriti selgeks Maßweiler Buchenwaldis. Metsaameti juhataja Florian Kemkes teatas, et puud jäeti sinna konkreetselt püsti konkreetsetel kaalutlustel. Talvel toimunud operatsiooni käigus raiuti maha märkimisväärne osa puudest. Need drastilised meetmed muudavad metsa esialgu korrastamata, kuid Kemkes rõhutab sellistele sekkumistele eelnevat vajalikku ja läbimõeldud ettevalmistust. Siin saab selgeks: mets on dünaamiline süsteem, mis tuleb kavandada ettenägeliku planeerimise kaudu. [Rheinpfalz](https://www.rheinpfalz.de/lokal/kreis-suedwestpfalz_artikel,-waldumgang-forstamtschef-nennt-gr%C3%BCnde-f%C3%BCr-teils-starkes-ausd%C3%BCnnen-der-4buchen-9.html of8 parts_arid,5as7) käesolevas metsamajandamiskavas tuleks arvesse võtta tulevasi puuliike.

Millised puuliigid on aga tuleviku jaoks õiged? Pilk praegustele võimalustele näitab, et propageerida tasub ka väidetavalt nõrgemaid puuliike. Need niinimetatud Z-puud võivad muutuvas kliimas sageli paremini hakkama saada, kui arvata võiks. Uuringud näitavad, et nad mitte ainult ei suuda vastu pidada kliimamuutuste väljakutsetele, vaid võivad ka säästa kuni 30 aastat märkimisväärselt aega. Selle punkti tõstis esile Waldwissen, kusjuures puuliikide mitmekesisus on oluline eeltingimus.

Tulevikumetsa kujundamine

Metsa planeerimine pole enam lühiajaline asi. Metsanikud ja metsaomanikud mõtlevad üle põlvkondade. Omades selget ülevaadet oodatavatest kliimamuutustest, mis võivad tuua meile soojema ja kuivema ilma, loodavad eksperdid mitmekülgsele puuliikide valikule. Segametsad, kus leidub kohalikke liike, nagu sarvepuud, tammed või metskirsid, on vähem vastuvõtlikud sellistele häiretele nagu tormid ja kahjurid. Saksamaa metsandus teeb selgeks, et metsa ümberehitamine on kavandatud aastakümneteks. Edu on juba märgata: üha rohkem metsi Saksamaal esitlevad end liigirikkamate ja vanematena, kus kasvab lehtpuidu, eriti pöögi osakaal.

Umbes viimase kolmekümne aastaga on muutunud ka metsauuenduse strateegia. Vanadest monokultuuride kontseptsioonidest lähtudes on nüüd rohkem rõhku pandud mitmekesistele ja stabiilsetele segakultuuridele. Seda kõike tehakse pinnase ja kasvukoha eritingimusi arvestades – sest iga puu ei sobi igale poole. Heal metsavahil on ettenägelikkus ja teadmised, et leida õigesse kohta optimaalne puu.

Kliimamuutuste väljakutsed sunnivad meid oma metsi säästvalt majandama ja neid uute oludega kohandama. Ainult nii saame ka tulevikus kasu saada tervetest ja liigirohketest metsadest, mis ei ole pelgalt varjupaigaks arvukatele looma- ja taimeliikidele, vaid pakuvad ka meile, inimestele, eluruumi ja puhkekohti.