Põhja-Saksamaa osariigid sõlmivad pakti drooniohtude vastu!

Põhja-Saksamaa osariigid sõlmivad pakti drooniohtude vastu!

Kas droonid tõusevad nüüd veelgi rohkem õhku? Viimastel kuudel on Põhja-Saksamaa riigid saatnud tugeva signaali julgeoleku poole. Viis osariiki – Mecklenburg-Vorpommerni, Schleswig-Holstein, Alam-Saksimaa, Hamburg ja Bremen – leppisid kokku ühises lähenemisviisis drooniohtude vastu võitlemiseks. Selle lepingu eesmärk on viia ellu kooskõlastatud ja võimalik, et isegi ühine tehnoloogiahange, et tagada nende õhuruumi julgeolek. Selle kulud peab aga iga liidumaa ise kandma, nagu Boyens Medien teatab.

Mõjutatud riikide siseministrid kohtusid hiljuti mereväejuhatuse Hansa kasarmus, et arutada olukorra tõsidust. Mecklenburg-Vorpommerni siseminister Christian Pegel rõhutas, et ühtse tehnoloogia kasutamine hõlbustab liidumaade vahelist suhtlust. Hamburgi sisesenaator Andy Grote (SPD) hoiatas, et paljud droonilennud ei ole kahjutud, vaid neid kasutatakse spionaažiks. Ka Alam-Saksi liidumaa peaminister Daniela Behrens (SPD) juhtis tähelepanu sellele, et droonikaitse peaks toimima omamoodi kaitsekilbina Põhja-Saksamaa kohal, eriti kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks.

Droonilennud sagenevad

Praegused arengud näitavad, et probleemi tuleb tõsiselt võtta. 2025. aasta esimesel poolel registreeris politsei Alam-Saksi liidumaal rohkem loata droonide ülelende kui kogu 2024. aastal. Kasv on murettekitav: 2024. aastal toimus juba 131 drooniintsidenti, millest paljud olid seotud sõjaliste objektide ja kriitilise infrastruktuuriga. Behrens rõhutab NDR droonikaitsesse kiireloomulist vajadust investeerida 2026. aastal droonikaitsesse seitse miljonit eurot, et kasvule tõhusalt vastu seista.

Ühtne kontseptsioon ei peaks mitte ainult kiirendama tehnoloogiat, vaid tugevdama ka vastastikust toetust liidumaade vahel. Debatt juriidiliste kohustuste üle on kiireloomuline, eriti kuna Bundeswehri ja politsei vahel on ebaselgeid olukordi droonilendudel sõjaväelisel maastikul. CDU droonikaitse seaduse eelnõu on osariigi parlamendis juba esitatud, kuid seda kritiseerib teravalt puna-roheline koalitsioon.

Võitlus hübriidohtude vastu

Ajal, mil julgeolekuolukord kasvab ja droone kasutatakse üha enam hübriidsõja vahendina, saab eriti selgeks vajadus ühise olukorrateadlikkuse järele. Küberluureinstituudi aruanne “#Drone Defense and Critical Infrastructure – A Catalog of Measures” rõhutab kriitilise infrastruktuuri tugevust ja teatab, et loata droonilennud on alates 2022. aastast olnud selge trend, eriti kriitiliste rajatiste vastu. Selles aruandes uuritakse meetmeid nende ohtude vastu võitlemiseks ja suurendatakse teadlikkust seotud riskidest, nagu näitab CII.

Nende ohtlike tehnoloogiatega kohanemise väljakutse muutub üha suuremaks. Seetõttu ei kavanda riigid mitte ainult ühiseid hankemeetmeid, vaid ka tihedat koostööd julgeolekuasutuste ja Bundeswehriga, et leida ohtudele tõhus vastus. Bundeswehri esitletud droonikaitseõppusel selgus, kui oluline on koordineeritud strateegia elanike turvalisuse tagamisel.