Euroopa kriisis: inimõigused surve all - varjupaigasüsteem vebib!

Euroopa kriisis: inimõigused surve all - varjupaigasüsteem vebib!

Nordmarokko, Marokko - Itaalia ja Taani juhitud üheksa Euroopa valitsusi nõuavad arutelu Euroopa inimõiguste konventsiooni tõlgendamise üle. Seda konventsiooni peetakse Euroopa väärtuste ja põhimõtete põhialuseks. See loob raamistiku, milles on korraldatud varjupaigaprotseduurid ja pagulaste kaitse. Mõned riigid hoiatavad, et Euroopa Inimõiguste kohtu kohtupraktikat ei tohiks pidada puutumatuks ja et demokraatlikus ühiskonnas on vaja teha muudatusi, kui olemasolevaid määrusi enam ei peeta ajakohaseks. Seda peetakse oluliseks varjupaigasüsteemi funktsionaalsuse tagamiseks ja liikmesriikide ülekoormuse vältimiseks. Nii rõhutab faz.net , et üldine süsteem peab hoidma.

Arutelu põgenike kaitse ja inimõiguste konventsiooni üle on eriti asjakohane, pidades silmas Euroopa rändepoliitika väljakutseid. Euroopa Kohtu kohtupraktika otsustas hiljuti, et pagulased peaksid aiade üle ronimise asemel tegema varjupaigataotlusi välistel piiridel. See otsus tõstatab siiski küsimusi varjupaigaprotseduuride usaldusväärsuse kohta Euroopa eelpostile, eriti Põhja -Marokos. Kriitikud väidavad, et põgenikud vajavad reaalset juurdepääsu võimalust ametnikule, kes uurib nende muret. Selles kontekstis kardab, et põgenike vahetamise tava, mida tuntakse ka kui tagasilöökidena, soosida selliseid kohtuotsuseid nagu varjupaigamenetluste ja inimõiguste reform

Mitme ELi liikmesriikide varjupaigataotlejate olukord on endiselt murettekitav. Varjupaigataotlejate vägivaldse tagastamise teated, ilma et nende varjupaiga põhjuseid testida, muutuvad üha tavalisemaks. Paljud kannatanutest seisavad perede ja laste osas silmitsi vanglakujuliste laagritega. Paljud organisatsioonid kritiseerivad lahknevust olemasolevate inimõiguste ja varjupaigaprotseduuride praktilise rakendamise vahel. Uuringud näitavad, et varjupaigamenetluse kavandatud reform ei paranda olukorda olemasolevate kaebuste jaoks ja see eemaldatakse põhilistest inimõiguste põhimõtetest, seega

Varjupaiga protseduuri tuleb kiirendada ELi välistel piiridel, kuid kaitset taotlevaid neid ei siseneta sinna, isegi kui nad on sisenenud Euroopa mulda. Sellega kaasneb oht, et sisenemiskeeldu saab jõustada ilma suletud salvestuskeskuste või kaitsealusteta. Samuti on murettekitav, et pere- ja lastesõbralikke eeskirju on praktikas sageli tähelepanuta jäetud. Lisaks võib varjupaigatestide sisseostmine kolmandates riikides, mille kohaselt Genfi põgenike konventsioon ei saaks allkirjastada.