Suche
Mein Konto
Putini dilemma: sõjaline kriis kohtub majandusliku kokkuvarisemisega!
Venemaa majandus on 2025. aastal surve all sõjaliste kulutuste suurenemise, kõrge inflatsiooni ja naftatulude vähenemise tõttu.
Putini dilemma: sõjaline kriis kohtub majandusliku kokkuvarisemisega!
Praegune olukord Venemaal on kõike muud kui stabiilne. Kuigi Kreml jätkab oma sõjaliste ambitsioonide elluviimist, seisab teda silmitsi ka ulatuslike kaitse-eelarve kärbetega. Valju Ajakirjandus Venemaa ei riku mitte ainult oma naaberriikide Balti riikide, Poola ja võib-olla ka Taani õhuruumi, vaid tõstab kalli Ukraina konflikti rahastamiseks ka makse. Need meetmed on vastuolus eelarvega, mis on niigi tohutu surve all.
Majandusolukord Venemaal on murettekitav. 17 protsendi piirini jõudnud inflatsioonimäära ja 2023. aasta esimesel poolel 3,8 triljoni rubla suuruse eelarvepuudujäägiga, mis on peaaegu kolm korda suurem kui algselt planeeritud, pole majandus kaugeltki kiire. Eksperdid kardavad, et see puudujääk võib 2023. aasta lõpuks kasvada 6 triljoni rublani. Saksa äriuudised aruande kohaselt töötavad ettevõtted nafta- ja gaasitootmise tulude vähenemise ning ülehinnatud rublaga, mis halvendab olukorda veelgi.
Rahalised väljakutsed ja maksud
Venemaa valitsus seisab silmitsi tungiva vajadusega leida uusi tuluallikaid. Sõjaliste kulutuste suurendamine – mis 2024. aastal moodustas juba 13,1 triljonit rubla, kolmandiku kogueelarvest – on otseselt seotud sotsiaalsete kohustuste täitmise vajadusega. Selle tulemusena saavad hariduse ja tervishoiu valdkonnad vähem ressursse, mis on vastuolus elanikkonna vajadustega. Kreml peab olema ettevaatlik, et toetada nii tsiviil- kui ka sõjalist majandust ilma eelarvet täiendavalt pingutamata, näiteks Cicero märkmeid.
Majanduseksperdid hoiatavad võimaliku plaanimajanduse tagajärgede eest Venemaal. Valitsus on hädas sotsiaaltoetusprogrammide säilitamisega ja võitleb elukalliduse tõusuga. Eluasemekulude kasvu võib kodanikke oodata juba praegu kuni 40 protsenti. Samal ajal ei soovi valitsus hinnakontrolli kehtestada, kartes tootjaid pankrotti ajada.
Mõju igapäevaelule
Venemaa elanikkond tunnetab majanduse segadust otseselt. 2022. aasta rahvaloenduse andmetel sõltus umbes kolmandik kodanikest valitsuse maksetest. Põllumajanduse tarneolukord on halvenenud ja ilmneb terav puudus põhitoiduainetest, näiteks kartulist. Lisaks on sõja algusest saadik kompensatsioonita sundvõõrandatud ligikaudu 200 ettevõtet. Ühiskond on seetõttu suure surve all, kuna Venemaa püüab toetuda siseriiklikele meetmetele.
Kreml on teadlik, et kõrge inflatsioon ja ebakindlus sanktsioonide osas mõjutavad avalikkuse meeleolu. Tulevane 2026. aasta eelarve koostatakse pessimistlikumate eeldustega majanduse arengu kohta. Jääb küsitavaks, kui kaua suudab Venemaa seda kahekordset sõjalise relvastuse ja kodanikuühiskonna väljakutsete koormat kanda.
Üldiselt on olukord Venemaal sõjaliste eesmärkide ja majanduslike raskuste keeruline koosmõju. Poliitikakujundajad peavad leidma peene piiri sõja nõudmiste ja elanikkonna vajaduste vahel, enne kui riik jõuab lõpuks murdepunkti.