Relvastuse buum Saksamaal: töömootor või illusioon majandusele?

Relvastuse buum Saksamaal: töömootor või illusioon majandusele?

Saksamaa tööturul on 2025. aastal pingeline seis. Kui avalik sektor ja tervishoiusektor on viimastel kuudel suutnud luua uusi töökohti, siis tööstuses on olukord tume. Ainult relvatööstus trotsib üldist suundumust ja on tõesti tõusuteel. Arvukad turuvaatlejad, nt Maailm, teatavad murettekitavast arengust: töötute arv on varasemate aastatega võrreldes suurenenud. Kuna 2023. aasta juuni lõpu seisuga oli töötuid 2,914 miljonit, pole see loodetud numbritest kaugel, eriti kuna see määr püsib stabiilsena 6,2 protsendi juures.

Suur hulk maksejõuetuid ettevõtteid ja märgatav töökohtade vähenemine metalli-, elektri- ja terasetööstuses – vaid ühe aastaga on kaotatud üle 103 000 töökoha. Föderaalne Tööhõiveamet, mida juhib Andrea Nahles, kutsub ettevõtteid üles oma töölevõtmisega ettevaatlikud olema: "Ebakindlus tööturul on käegakatsutav," nendib ta. Aga kuidas see tegelikult välja näeb? Oskustööliste olukord on jätkuvalt pingeline, kuigi vabade töökohtade arv on kahe aasta tagusega võrreldes peaaegu poole võrra vähenenud.

Relvatööstus tõusuteel

Kuhu ka ei vaataks, kaitsetööstus on ainus valgus, mis majanduspimeduses paistab. Valju ZDF Nõudlus kaitsevarustuse järele kasvab märkimisväärselt, mille taga on eelkõige alates 2022. aastast suurenenud kaitsekulutused. Seda arengut ei mõjuta väheolulised geopoliitilised pinged, nagu näiteks Ukraina sõda. Kõik, kes ei suuda sammu pidada, nagu BMW või VW, on sunnitud ümber mõtlema: Rheinmetall kavatseb tulevikus kasutada oma Berliini ja Neussi tehaseid relvastuse tootmiseks.

Numbrid räägivad enda eest: relvastusfirma Rheinmetall tellimuste maht on aasta lõpus hinnanguliselt 80 miljardi euro ringis. Selle tulemusena on Rheinmetall ainuüksi viimase kolme aasta jooksul aastas palganud 6000–8000 uut töötajat. Eelmisel aastal laekus üle 200 000 avalduse. Osa sellest tuleb autotööstusest, kus vaatamata kõikidele probleemidele on turul inimesi endiselt.

Segane pilt tulevikuks

Kaitsekulutuste kasvutendents võib majandust pikas perspektiivis elavdada. Föderaalvalitsus plaanis juba suurendada kulutusi 3,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist. See ei tähenda mitte ainult rohkem raha kaitsetööstusele, vaid ka väljavaadet luua või kindlustada kuni 200 000 töökohta. Ajakiri ülejääk avaldatud. Siiski on muresid: mõned majanduseksperdid on skeptilised, kas soovitud majanduse stiimul ka tegelikult plaanipäraselt toimub.

Uute kaitsekulutuste pooldajad väidavad, et tootmisrajatisi võiks pikas perspektiivis tugevdada ja arendada ka tulevikukindlaid tehnoloogiaid. Kuigi kaitsetööstus positsioneerib end edukalt, jääb paljudele tööstusharudele küsimus, kas nad saavad tähistada sarnaseid edusamme või jätkavad võitlust personalipuuduse ja ebakindlusega.

Kokkuvõttes võib öelda, et kaitsetööstus areneb pingelises majanduskeskkonnas jõudsalt. Ootame ja vaatame, kuidas olukord lähikuudel areneb ning kas pakkujate ja töötajate lootused jätkusuutlikult õitsvale turule saavad teoks.