Trump ja Putin kriisikõnes: Ukraina rahu silmis?

Trump ja Putin kriisikõnes: Ukraina rahu silmis?

Ukraine, Land - President Donald Trump pidas hiljuti telefonivestlust Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kus nad arutasid Ukraina sõda. Trump kirjeldas vestlusi kui "väga head ja produktiivset" ning esitas ka toas oleva idee, et USA võiks võtta kontrolli Ukraina elektrijaamade üle. See vestlus toimus intensiivsete diplomaatiliste jõupingutuste kontekstis vaherahu saavutamiseks. Pärast vahetust Putiniga helistas Trump ka Ukraina presidendi Wolodymyr Selenskyjiga, et arutada praegust olukorda.

Selenskyj, et Ukraina sai mitu F-16 hävituslennukit, nimetamata konkreetseid üksikasju päritolu kohta. Taustal tehakse seda tõsiasjaga, et Suurbritannia ja Prantsusmaa on nõus saatma mullavägesid rahuvalveks Ukrainasse, kuid need sõltuvad Ameerika Ühendriikide toetusest. Briti välisminister David Lammy nõudis ka, et Venemaa ei peaks võtma veto ELi rahuvägede kasutamise vastu.

Ceasefire'i testid

Venemaa kavatseb kutsuda Ameerika Ühendriigid mai lõpus Moskva rahvusvahelisele julgeolekukonverentsile. Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahelised kõnelused võimaliku relvarahu kohta on kavandatud 24. märtsiks. Vahepeal süüdistavad mõlemad pooled üksteise sõnamurd, hoolimata osalise relvade puhkease eelneva kokkuleppega. Kui Putin pani tingimused täieliku relvarahu jaoks, avaldas ELi välisvolinik Kaja Kallas märkimisväärselt kahtlusi Moskva rahu kavatsuste osas.

USA valitsus on teatanud, et soovib jätkata Ukrainaga luureteabe vahetamist. Pidevates kõnelustes sõja lõpust on siiski märkimisväärseid erinevusi. Venemaa nõuab vallutatud alade kontrolli hoidmist ja lükkab tagasi olulised järeleandmised. Seevastu Ukraina saavutab eesmärgi taastada Venemaa vallutatud alad ja taastada täielik territoriaalne terviklikkus, sealhulgas Krimmi.

rahvusvaheline tugi ja sisemised pinged

Ukraina eesmärk on kindlustada oma riiklik suveräänsus ja püüda NATO liikmelisust, isegi kui seda praegu peetakse ebareaalseks. Ukraina ja Ameerika Ühendriikide vaheline tooraine leping sõlmiti ka kaevurite ühise edutamisega, kuid ilma täiendavate turvagarantiideta. Kiiev nõuab, et oleks otsene osalus rahukõnelustes, mille Venemaa lükkab tagasi. Moskva kutsub üles ka Ukraina "demilitariseerimist" ja "denazifikatsiooni".

EL, mis üritab läbirääkimistel sõna sõna võtta, seisab silmitsi sisemiste erimeelsustega, eriti Ukraina sõjalise toetusega. Ukraina ja Euroopa julgeoleku toetamiseks on kavas ELi spetsiaalne ELi tippkohtumine 6. märtsil. Vahepeal õõnestab USA valitsus Trumpi all kiiret relvarahu, ehkki territoriaalsete kaotuste vältimiseks oodatakse Ukrainalt ka järeleandmisi. See keeruline olukord illustreerib väljakutseid, millega rahvusvaheline üldsus jätkuvalt silmitsi seisab.

Lisateavet nende arengute kohta leiate op-online href = "https://www.spiegel.de/ausland/ukraine-war-donald-und-und-tefonieren-stopp-der-der-energieinfrastructure-a-a-a-7773be27-4fe7-b186-cDe0038d0565" href = href = "https://www.tagesschau.de/ausland/europa/ukraine-russland-usa-eu-positsiooni-100.html"> tagesschau .