Arbitraažiamet otsustab Velllmaris 82-aastaste varguste süüdistamise üle
Arbitraažiamet otsustab Velllmaris 82-aastaste varguste süüdistamise üle
Juhtum Edeka Markt Mölleris Velllmaris põhjustab põnevust. 82-aastane mees seisab silmitsi varguse süüdistusega, kuna eeldatakse, et ta on varastanud 2,61 euro väärtuses tükeldatud. Sellel pole mitte ainult juriidilisi tagajärgi, vaid tõstatab ka küsimusi varguste käsitlemise kohta supermarketites.
Vanem, kes keeldus maksmast 200 eurot, kaitseb end selgitusega, et ta oli liha katnud alles pärast seda, kui ta oli leidnud, et tal seda ei vaja. "Sel päeval oli väga palav ja ma olin mures, et liha rikuti mu poole tunnil koju," ütles vanem härrasmees. Tal oli kavatsenud kaupa mitte varastada, vaid ainult riiulile maha jätta. Selle juhtumi versiooni tõlgendasid poe omanikud aga vargustena.
vastasseis supermarketis
<82-aastane mees oli naasnud Edeka turule, filiaali juhataja palus tal kohe kuulutada end vargaks. Järelevalvekaamerad näitasid, et ta oli hakitud leti ääres, kuid ei öelnud, et ta oleks ka kauba maksnud. Turuomanik Sven Möller nägi seda teisiti ja kutsus politsei asja selgitama."Ma ei teadnud, et see oleks nii keeruline," kirjeldab vanem olukorda, mis pani ta lõpuks politseinikuga poest lahkuma. "Ma peaksin allkirjastama, et varastasin - kuigi panin liha ainult minema," ütles ta. Lõppkokkuvõttes maksis ta vähendatud summa 52,61 eurot, mis ületas hakitud algväärtust, et vältida veel ühte juriidilist vaidlust, tundus ebaõiglane.
Sven Mölleri suhtumine jääb samaks. Ta näeb karistust õigustatud ja selgitab, et teatab kõigist vargatest, mille ta oma ärisse tabas. "Ma ei saa aidata, et ta varastab," ütleb ta vanemate väidete kohta. Ta peab töötlemistasu 200 eurot vajalikuks, et katta politsei kulud ja jälgimisvideote hindamine.
teiste supermarketite reaktsioonid
pilk sotsiaalsetele efektidele
Arutelu supermarketites varguste üle pole uus ja kajastab seda, kuidas jaemüüjad üritavad oma äri selliste juhtumite eest kaitsta. Viimastel aastatel on üha enam arutatud meetodite üle, millega jaemüügiettevõtted on varguse vastu. Ettevõtted kaaluvad erinevaid strateegiaid enda ja oma kaupade kaitsmiseks. Nende hulka kuuluvad turvakaamerad, spetsiaalne koolitus töötajatele ja mõnel juhul varguste eest ranged karistused. Saksamaa (HDE) kaubandusühenduse (HDE) uuringu kohaselt oli 2021. aastal kaupluste varguse põhjustatud kahju 4,2 miljardit eurot, mis illustreerib selliste meetmete kiireloomulisust. HDE rõhutab, et eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted kannatavad poevarguste tagajärgede all, kuna neil pole alati ressursse põhjalike turvameetmete rakendamiseks. hde
avalikkuse reaktsioon
Velllmaris toimuvale juhtumile avalik reaktsioon näitab, kui palju arvamus varguse kohta jaguneb. Paljud inimesed näitavad 82-aastase inimese sõrmi ja väidavad, et ta on halb näide ühiskonnast, samas kui teistel on arusaam tema olukorrast ja tegevusest. Arutelu toimub sageli emotsionaalselt, argumentidega vaesuse, sotsiaalse õigluse ja õige käitumise kohta avalikes ruumides. Mõned tarbijafoorumid ja sotsiaalsed võrgustikud on algatanud vanematele tugilaine, kus paljud kasutajad osutavad suurenevatele elamiskuludele ja vajadusele toitu säästa. On selge, et klientide käitumise sotsiaalsed ootused poodides on väga erinevad.
Need sündmused tõstatavad ka küsimusi õigluse ja karistuste proportsionaalsuse kohta. Kriitikud väidavad, et kõrged trahvid võivad olla mitte ainult ebaõiglased, vaid ka kahjulikud, kuna nad koormavad jätkuvalt inimesi rahalistes raskustes. Sellega seoses näitas Saksamaa tarbijate seas 2022. aastal läbi viidud uuring, et 67 % vastanutest usub, et esimeste kurjategijate jaoks on mõistlik leebemad karistused. See võib algatada arutelu võrdõiguslikkuse ja õigluse üle majanduslikult ebasoodsas olukorras olevate rühmade käsitlemisel.
Kommentare (0)