Schleswig-Holsteini majanduslikud mured: FDP nõuab ümbermõtestamist

Schleswig-Holsteini majanduslikud mured: FDP nõuab ümbermõtestamist

Kiel-Schleswig-Holsteini majandusolukord tekitab muret. FDP parlamendirühma juht Christopher Vogt väljendas oma muret föderaalse osariigi praeguse arengu pärast. Vestluses Saksamaa pressiagentuuriga selgitas ta, et üks oli parim viis Schleswig-Holsteini tähistamiseks kui industrialiseerimise riiki. See mitte ainult ei kujuta endast majandusliku tuleviku riski, vaid tõstatab ka küsimusi olemasolevate poliitiliste strateegiate kohta.

Osariigi valitsuse esitatud põhjalikus aruandes saab selgeks, et Schleswig-Holsteini majandustulemused langesid eelmise aastaga võrreldes 1,1 protsendipunkti võrra. See ilmneb riikliku statistilise büroo esialgsetest arvutustest ja tähendab, et riik on võrdsustanud sisemajanduse koguprodukti veelgi vähenemist paljudes teistes föderaalsetes osariikides. Otseses võrdluses teiste föderaalsete osariikidega on Schleswig-Holstein nüüd Hamburgiga tasemel ja on selle klassifitseerinud ka Saxony-Anhalt ja Rhineland-Palatinate taha.

poliitilised reaktsioonid ja nõudmised

Vogt oma majanduspoliitilise strateegia ümber mõtlema. Ta rõhutab, et Schleswig-Holstein on üks föderaalriike, kus majandusolukord on kõike muud kui roosiline. Eelkõige kritiseeris ta CDU ja roheliste eelmist tasakaalu majanduspoliitika valdkonnas kui ebapiisav. Vogt teeb selgeks, et olukord vajab tungivalt impulsse, et mitte taustale sattuda, eriti infrastruktuuri ja asustamise valdkondades. "Transpordipoliitika, mida praegu tegeleme, kipub isegi kärpeid tegema," lisas ta.

VOGT keskne mure on lahenduspoliitika puudumine, mida tema silmis ei edendata piisavalt. Rootsi ettevõtte Northvolti akutehase hiljutist asulat peetakse positiivseks, kuid sellele järgnev areng pole saadaval. Vogt kritiseerib, et pika kasutusega projektibüroo pole ikka veel üles seatud. "Ilma asulate selge struktuurita on keeruline täiendavaid investeeringuid võita," lisas ta. See suurendab survet valitsusele näidata äri- ja tööstuspiirkondi ning muuta need tulevaste projektide jaoks atraktiivseks.

Schleswig-holsteini majanduse olukord on seetõttu murettekitav. CDU, eriti peaminister Daniel Güntheri juhtkond on seadnud endale eesmärgi muuta riiklik kliima -neutraalseks. Kuid neid kliimaseid ambitsioone ei saanud kahanevas majanduslikus raamistikus rakendada. Vogt küsib, kas valitsuse prioriteedid on õigesti seatud ja kas võib toimuda ka kavandatud menetlus majanduspoliitikas, mis võtab arvesse ka ettevõtete ja töötajate vajadusi.

Schleswig-Holsteini majanduslikud väljakutsed

Jääb üle vaadata, kuidas osariigi valitsus reageerib teravale kriitikale. Schleswig-Holsteini majandusliku ökosüsteemi tugevdamise vastutus on peamiselt poliitikas otsustajatega. Ümber mõelda võib olla majandusliku olukorra stabiliseerimiseks ülioluline tulevaste väljakutsete, näiteks ettevõtete lahendamise ja infrastruktuuri parandamise edukaks valdamiseks. Liberaalne fraktsioon on teinud selgeks, et ta on valmis tooma konstruktiivseid ettepanekuid, et parandada ettevõtete ja töökohtade raamistikku.

Schleswig-Holsteini majandusolukord pole mitte ainult praegune teema, vaid kajastab ka pikemat arengut, mis on seotud erinevate poliitiliste ja majanduslike teguritega. Viimastel aastakümnetel on riiklik kuvand muutunud tänu traditsiooniliste tööstusharude, näiteks laevaehituse ja masinaehituse langusele. See areng on viinud oluliste struktuuriliste muutusteni, mis tõi kaasa nii väljakutseid kui ka võimalusi.

Riik on viimastel aastatel üritanud taastuvenergia ja uuenduslike tehnoloogiate laiendamise kaudu majanduslikke impulsse seada. Schleswig-Holstein on end tuulevõimsuse teerajajaks juba seadnud. Siiski on kriitika, et tööstuste mitmekesisus ei ole kogu majandusliku aluse stabiliseerimiseks piisav. Keskendumine jätkusuutlikkusele ja kliimaneutraalsusele võib olla tulevikus, kuid see ei tohiks olla lühiajalise majandusliku stabiilsuse arvelt.

Infrastruktuur ja ettevõtete arveldus

Majandusarengu oluline aspekt on infrastruktuur. Föderaalse transpordi- ja digitaalse infrastruktuuri ministeeriumi andmetel on hästi arenenud infrastruktuur ettevõtete asutamiseks ülioluline. Sobivate äri- ja tööstuspiirkondade puudumist peetakse tõsiseks takistuseks ja see takistab majanduskasvu. Vajadus usaldusväärsete transpordiühenduste, digitaalse infrastruktuuri ja sobivate asukoha tingimuste järele on suurepärane.

Northvolti akutootmise näide näitab, et potentsiaali on olemas, aga ka vajadust aktiivselt leida teisi ettevõtteid. Projektibüroo kavandatud struktuur nende jõupingutuste toetamiseks on meetme, mida paljud peavad vajalikuks vajalikuks, et teha asjakohaseid edusamme. Uute ettevõtete arveldus võib avaldada positiivset mõju tööturu olukorrale ja piirkondlikule lisandväärtusele.