Boris Greff: Poeetiline ülevaade linnaelust huumori ja ettevaatliku kohta

Boris Greff: Poeetiline ülevaade linnaelust huumori ja ettevaatliku kohta

Boris Greff avaldas hiljuti oma kolmanda luuletuse köite, mis on tähelepanuväärne samm tema kirjaniku karjääris. Saarbrückenist pärit Greff pole end mitte ainult kirjandusmaastikul üles seadnud, vaid saavutanud ka sotsiaalmeedias märkimisväärse kohaloleku. Tema lugemised ja klassikalise luule loominguline uurimine, näiteks Shakespeare'i sonettide tõlgendused, meelitavad paljusid huvitatud osapooli. Üle 10 000 klõpsuga on sellest saanud kirjandusliku elu lahutamatu osa ja plaanib juba veel kahte köidet, mille jaoks ta on juba saanud kohustusi.

Oma praeguses töös valgustab Greff linnaelu mitmekordset olemust. Ta viib meid rännakule läbi linna tänavatele, kus keskendutakse inimeste ja nende saatuse suhtlemisele. Teemade emotsionaalne ulatus ulatub armastusest surmani ja Greffilt õnnestub need keerulised tunded jäädvustada selges ja kiireloomulises keeles. Tema luuletused pole aga mitte ainult tõsised, vaid ka humoorika ja iroonilise noot, mis võimaldab lugejal sügavatele teemadele mõeldes mitte naeratust kaotada.

ülevaade luuletustest

Mahu esimene luuletus "VORORT-FOREWORD" näitab GREFF-i poeetilist võimet alguses: "Raudtee muldkeha allosas asuvas asunduses magavad majad rööbastee lähedal; kõik õnnistub ja vibreerib iga trammiga; klaasi siis tantseb seejärel riiulilaual." Need read annavad kohe äärelinnas elava ja dünaamilise elukeskkonna pildi. Seevastu luuletus annab ka tüütu reaalsuse. Viimases stanzas kirjeldatakse linnaelu väljakutseid lootuse näputäiega, otsustades, et hoolimata karmidest tingimustest ei lähe naer välja.

Veel üks tugev näide Greffi lüürilisest oskusest on luuletus "filmpisar". Siin kajastab ta nostalgilisel viisil kino viimaste päevade ja meedia muutuste mõju ühiskonnale. "Endine kino, kino; kollas seal vitriinis asuvad plakatid, mis väikelinn nägi välja nagu glamuur; mitu unistust sobib sellele lõuendile!" Need read kutsuvad lugejat mõtlema kultuurielu mööduvusele ja muutustele.

Greffi tööd iseloomustab sügav peegeldus elu mööduvusest. Oma viimases luuletuses "finaal" muudab ta ootamatult vaatenurka ja vaatab maa kaugusest maad. See metafoor julgustab lugejat mõtlema igapäevaste probleemide ja rõõmude tühistamisele. Ta tsiteerib Georg Büchnerit, et rõhutada mõtteid, et kõik on lõppkokkuvõttes põgus ja mööduv. "Oleme tuhk, oleme tolm, kuidas saaksime kaevata?" See filosoofiline alatoon annab luuletusele täiendava rikkaliku kihtide, mis stimuleerib mõtteid.