Kantslikõne inimväärikuse teemal: Rommel hoiatab Furtwangenis!

Kantslikõne inimväärikuse teemal: Rommel hoiatab Furtwangenis!

Reedel, 4. juulil peab Furtwangeni Püha Cyriaki kogudusekirikus Herbert Rommeli 13. kantslikõne. Üritus algab kell 18.30. ja on osa juulis kirikus toimuvast näitusest “Rahu poole”. See näitus uurib seost inimväärikuse ja rahu vahel. Weingarteni haridusülikooli tunnustatud teoloog ja religioonipedagoog vaatleb oma kõnes inimväärikust kolme suure maailmareligiooni vaatenurgast ning käsitleb sarnasusi ja erinevusi. Rommel rõhutab eriti, et inimväärikuse austamine on rahumeelse kooseksisteerimise aluseks. Samuti käsitletakse rahu ohustavaid rassismi ja tagasilükkamise ohte. Muusikalise saate eest hoolitsevad Alina Schilling ja Florian Brüser, kes loovad flöödi ja klarnetiga õige atmosfääri. Sissepääs üritusele on tasuta, kuid teretulnud on annetused, nagu Schwarzwälder Bote teatas s.html.

Herbert Rommel väljendas hiljutises intervjuus sügavat muret praeguse debati pärast varjupaigaõiguse tahtliku piiramise üle Euroopas. Ta rõhutab, et inimväärikus kui individuaalne, kättesaamatu üksus on surve all, eriti pidades silmas poliitilisi jõupingutusi asendada individuaalne varjupaigaõigus “institutsioonilise garantiiga”. Selles delikaatses arutelus peetakse inimväärikuse ohustamise peamiseks põhjuseks sotsiaalset ebavõrdsust rikaste ja vaeste vahel. Rommel räägib isegi vaeste "sotsiaalsest mõrvast". Oma raamatus “Global Defense of Human Dignity” käsitleb ta üksikasjalikult survet inimväärikuse mõistele. Katoliiklik eetik kirjeldab ka väljakutseid, millega seisavad silmitsi paljud traumaatilise pagulaskogemusega inimesed – nad vajavad nii turvalisi kohti taastumiseks kui ka juriidilist ja psühholoogilist tuge. Vatican News andmetel on lahknevus inimõiguste lubaduse ja tegelikkuse vahel sageli silmatorkav.

Väljakutsed varjupaigataotlejatele

Praegustes ELi varjupaigamenetlustes on ilmnemas murettekitav suundumus. Aruanded varjupaigataotlejate sunniviisilise tagasisaatmise kohta ilma nende varjupaiga põhjuseid uurimata näitavad, et paljudes liikmesriikides rikutakse tõsiselt varjupaigataotlejate õigusi. Neid majutatakse sageli vanglalaadsetesse laagritesse ning kannatada saavad ka pered ja lapsed. Vastuvõtulaagrites ei pakuta sageli humaanseid vastuvõtutingimusi ega juurdepääsu õigusnõustamisele, mis ilmneb Inimõiguste Instituudi analüüsist. Kavandatavad reformid seoses asüülimenetlustega ELi välispiiril ei paranda olemasolevaid kaebusi ja kaugenevad pidevalt inimõiguste põhiprintsiipidest.

Teine kriitiline aspekt on see, kuidas me suhtume inimestesse, kes taotlevad ELi välispiiril varjupaika. Sageli arvatakse, et need ei ole riiki sisenenud, kuigi nad on astunud Euroopa pinnale. See tähendab, et nad ei pruugi saada isegi minimaalseid õigusi, mis neil oleks. Eriti rängalt mõjutavad uued eeskirjad lastega peresid, mis on ilmselgelt vastuolus Genfi pagulaskonventsiooniga. Senine kogemus näitab, et elementaarseid inimõigusi rikutakse sageli isegi "ohutuks" peetavates vastuvõtulaagrites. Võimalus hankida varjupaigataotlused allhanke korras kolmandatele riikidele, kes ei ole Genfi pagulaskonventsioonile alla kirjutanud, kujutab endast ahelsaatmise ohtu ja läheb vastuollu kaitset taotlevate isikute suveräänsete õigustega.

Inimõiguste valdkonna väljakutsed on seetõttu väga aktuaalsed ja Rommeli kantslikõnes ei nähta mitte ainult teoloogilise panuse, vaid ka väärtusliku moraalse häälena praegusel ambivalentsel ajal. Inimväärikuse ja rahu vaheline seos tuleb siin võib-olla rohkem kui kunagi varem ümber mõelda.