Nobeli preemia hooaeg 2025: kes võidab ihaldatud auhinnad?
2025. aasta Nobeli preemiate hooaeg algab 5. oktoobril Stockholmis, jagatakse auhindu erinevates kategooriates. Lisateavet!

Nobeli preemia hooaeg 2025: kes võidab ihaldatud auhinnad?
Mis Stockholmis toimub? Oodatud Nobeli preemiate hooaeg algab esmaspäeval, 5. oktoobril 2025. Lähipäevil antakse üle maailma mainekaimad auhinnad silmapaistva panuse eest inimkonna heaks. Teaduspreemiate väljakuulutamine algab füsioloogia ja meditsiini kategooriatest ning jätkub järgmistel päevadel füüsika, keemia, kirjanduse ja lõpuks Nobeli rahupreemiaga, mis antakse üle reedel Oslos. Majandusauhind kuulutatakse aga välja esmaspäeval, 12. oktoobril.
Nobeli preemiad, mis on paljude jaoks tunnustatud saavutuste krooniks, anti esimest korda välja 1901. aastal, viis aastat pärast Alfred Nobeli surma. See 1833. aastal sündinud erakordne mees oli oma testamendis ette näinud, et tema varad liiguvad fondi, mille intressid lähevad auhindade jagamiseks. Nende varade maht oli ligikaudu 31,2 miljonit krooni. Tänapäeval on iga kategooria auhinnaraha umbes 11 miljonit Rootsi krooni, mis teeb ligi miljon eurot. Huvitaval kombel jagatakse raha mitme võitja vahel, mis teeb väljakuulutamise veelgi suuremaks.
Kuidas valik tehakse?
Võitjad valivad välja Rootsi akadeemilised institutsioonid. Füüsika ja keemia auhindade eest vastutab Rootsi Teaduste Akadeemia, meditsiinis aga määrab võitjad Karolinska Instituut. Kirjandusauhindade eest vastutab Stockholmi Akadeemia ja Nobeli rahupreemia eest Norra parlamendi komisjon. Kandidaadiettepanekuid saavad esitada iga aasta 31. jaanuarini, kuid ainult üksikisikud, mitte institutsioonid. Endised Nobeli preemia laureaadid ja Skandinaavia ülikoolide professorid on sageli hea käega ja neid võib leida ka nominentide hulgas.
Salastatus on suur tähtsus: nominentide nimesid hoitakse saladuses 50 aastat, mis suurendab ootusärevust kuni väljakuulutamise ööni. USA presidendi Donald Trumpi kandideeris ju mitu poliitikut – kas ta 338 kandidaadi hulka mahub, jääb põnevaks küsimuseks.
Alfred Nobeli kohta
Nobel ise polnud mitte ainult Rootsi leiutaja, vaid ka üks oma aja jõukamaid mehi. Ta oli kirglik keemia ja füüsika vastu, samuti olid talle südamelähedased meditsiinilised ained, kuna tal oli habras tervis. Pärast dünamiidi avastamist, mille ta patenteeris 1867. aastal, ehitas ta varanduse ja omas üle 90 dünamiiditehase üle maailma. Tõsine kaotus perekonnas, venna Emili õnnetus nitroglütseriini eksperimendi käigus, pani Nobeli lõpetama oma labori Stockholmis ja mõtlema lõhkematerjalide ohutule käitlemisele.
1900. aastal asutatud Nobeli fond haldab nelja miljardi krooni väärtuses varasid ja on maksuvaba alates 1946. aastast. Nobeli rahupreemiat, mis on Nobeli pärandi traditsiooni ehituskivi, võib anda nii üksikisikutele kui ka institutsioonidele, mille juured ulatuvad samuti patsifist von Suttneri pühendumusele.
See traditsioon jätkab seda, mille 1896. aastal ajuverejooksu surnud Rootsi tööstur kunagi ellu äratas. Nobeli preemia jääb inimkonna ajaloos progressi ja uuenduste sümboliks. Kes saavad tänavu prestiižsed auhinnad? Maailma pilgud on innukalt suunatud Stockholmile ja Oslole.
Nobeli preemiate kohta lisateabe saamiseks võite Schwarzwälder Bote, 70-8-1-9017-3317-48e-8-1619. Teadmised ja Wikipedia.