Populaarne perearst dr Arens naaseb pärast pensionile jäämist haiglasse!

Populaarne perearst dr Arens naaseb pärast pensionile jäämist haiglasse!

Warburgi hinnatud perearst dr Elmar Arens ei lasknud oma professionaalsel karjääril pensionile jäämisega lõppeda nagu nii mõnigi tema kolleeg. Üle 30 aasta Nordrhein-Westfalenis praktiseerinud 66-aastane mees on otsustanud tuua oma teadmised Freiburgi Loretto haiglasse. Miks astuda tagasi tööellu? Idee tuli tema naabrilt, haigla meditsiinidirektorilt, kes julgustas Arensit kasutama oma aastatepikkust kogemust osana terava tervishoiutöötajate puuduse lahendamisest.

Paljude Warburgis veedetud aastate jooksul, eriti koroonaperioodil, osales dr Arens intensiivselt vaktsineerimiskampaanias ning korraldas koos kolleegi dr Alexander Hoffmanniga erinevaid suuremahulisi kampaaniaid vaktsineerimise läbiviimiseks. Ta kirjeldab seda etappi kui põnevat ja tegusat, mis peegeldab tema pühendumust esmatasandi tervishoiule.

Uus töökoht Freiburgis, kus ta on 40 protsendiga, võimaldab tal töötada paindlikult. Kuigi tema ametlik tööaeg on neli tundi päevas, jääb ta sageli kauemaks, et tema nõustamist vajavaid patsiente jätkuvalt toetada. Arens tegeleb eeskätt rutiinse sisehaiguste tööga, mis sageli operatsioonide ja ringide vahele eksib. Elanikud paluvad sageli tema abi, mis näitab tema tunnustatud rolli haiglas. Patsiendid hindavad eriti seda aega, mis ta nende jaoks kulub, samas kui kliiniku direktor Frank Hassel näeb Arensi pühendumust kõigi asjaosaliste õnneks.

Väljakutsed tervishoius

Dr Arensi naasmine ei ole ainult isiklik otsus, vaid on ka Saksamaa tervishoiusüsteemi suurema probleemi kontekstis. Saksamaa seisab silmitsi kasvava perearstide puudusega. Robert Boschi fondi prognoosid näitavad, et iga teine ​​perearst läheb järgmise kümne aasta jooksul pensionile, mis võib kaasa tuua umbes 11 000 täitmata ametikohta. Eriti murettekitav on see, et neljandik praktiseerivatest perearstidest kavatseb järgmise viie aasta jooksul selle kutse lahkuda, selgub uuringust.

Praegu on üleriigiliselt puudu enam kui 5000 perearstist. Üksikperearstipraksiste arv on alates 2015. aastast vähenenud ligikaudu 5000 võrra, samas kui ka grupipraksiste arv on vähenenud ligikaudu 1000ni. See areng toob kaasa märgatava alapakkumise, eriti maapiirkondades. Surve arstiabile on tunda ka linnades. Põhjused on erinevad: demograafilised muutused, kõrge bürokraatia ja kasvav töösurve raskendavad noortel arstidel füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamist.

Lisaks kulutavad arstid umbes 80 protsenti oma ajast konsultatsioonidele ja koduvisiitidele, ülejäänu jääb aga administratiivseteks ülesanneteks ja koolitusteks. Selle tasakaalustamatuse tõttu otsustab üha rohkem arste töötada osalise tööajaga või minna kliinikusse.

Lootusekiir

Dr Arens peab tööle naasmist rikastavaks ning on leidnud ideaalse tasakaalu osalise tööajaga töö ja vaba aja vahel. Oma rolliga haiglas ja pühendumusega võitlemisele jätkuva õdede puuduse vastu ei ole ta mitte ainult oma meeskonna konstantne, vaid ka väärtuslik kontakt Saksamaa esmatasandi arstiabi eelseisvate väljakutsetega.

Tema eeskuju võib inspireerida ka teisi arste otsima loovalt lahendusi esmatasandi arstiabi kasvavatele väljakutsetele. Sest on selge: kõigi kodanike arstiabi parandamiseks on veel palju ära teha.

Lisateavet selle teema ja Saksamaa tervishoiusüsteemi olukorra kohta leiate veebisaidilt Deutschlandfunk ja Tagesschau.

Paljude perearstide saatus, nagu ka dr Arensi oma, kujundab tervishoius jätkuvalt muutusi. Endiselt on põnev näha, kuidas olukord areneb ja milliseid meetmeid võetakse eelseisva oskustööliste puuduse lahendamiseks.