Suche
Mein Konto
Kriisid kirikus: usk muutustesse – Horbi loeng tekitab arutelu
Monsignor Hermes arutas Horbis peetud loengus muutusi usus ja kirikus. Ta rõhutab väljakutseid ja usulise ühtekuuluvuse kadumist tänapäeva ühiskonnas.
Kriisid kirikus: usk muutustesse – Horbi loeng tekitab arutelu
Viimastel aastatel on Saksa kirikutes täheldatud murettekitavat arengut: üha vähem inimesi tunneb end adresseerituna ning liikmeskonna vähenemine on saavutanud murettekitavad mõõtmed. Sellele probleemile keskendus linnapraost monsignor Christian Hermese loeng, mis toimus 24. oktoobril Horbis Adolph Kolpingi kogukonnakeskuses. Provokatiivse pealkirja all "Usk on surnud, elagu usk!" Hermes arutas umbes 30 külalisega kirikute ees seisvaid väljakutseid.
Märkamata ei saa jätta inimeste üha suuremat distantsi organiseeritud religioonist. Vähem kui 50 protsenti sakslastest on endiselt katoliku või protestantliku kiriku liikmed zdftoday teatatud. See on osa kaugeleulatuvast muutusest, mida Münsteri ülikooli religioonisotsioloog Detlef Pollack kirjeldab olulisena. Sotsiaalne sidusus ei põhine enam religioonil, vaid seda iseloomustavad üha enam sellised väärtused nagu solidaarsus, õiglus ja empaatia, mis on samuti ankurdatud sotsiaalsetes struktuurides nagu perekond.
Religiooni kriis
Hermes astub sammu edasi ja räägib tõelisest “polükriisist”, mis seob erinevaid sotsiaalseid väljakutseid – kliimaprobleemist koroona mõjude ja globaalsete konfliktideni. Need väljakutsed viivad tähenduse, identiteedi ja lootuse kadumiseni. Hermese sõnul ei usu inimesed enam kirikusse, vaid usuvad väärtustesse nagu progress, tehnoloogia ja inimõigused. See on tähelepanek, mis ka... Schwarzwaldi sõnumitooja võtab üles ja rõhutab, et kirikud ei peaks end kaitsma oleviku eest, vaid peaksid aktiivselt toetama ümberkujundamisprotsesse.
Ühiskonnas muutuvad ka ettekujutused religioonist. Religiooni peetakse üha enam individuaalseks valikuks, mitte kohustuseks, mille aluseks on individualiseerumise ja diferentseerumise protsessid. Need arengud mitte ainult ei vabasta üksikisikuid vaimuliku eestkoste alt, vaid pakuvad ka religioonidele võimalust end ümber paigutada. Sellele järeldusele jõudsid ka eksperdid, näiteks religioossete rollide analüüsi autorid kaasaegsetes ühiskondades, kes osutavad nende funktsioonide tähtsusele pluraliseeritud kontekstis ( bpb ).
Lootus vaatamata väljakutsetele
Mis saab siis Saksamaa kirikutest edasi? On selgeks saamas, et kohanemine ja ümbermõtlemine on vajalik selleks, et religioonide pluraliseerunud turul püsiks asjakohane. Religioosse mõju kadumine võib tähendada ka seda, et ühiskonnad peavad oma ühtekuuluvuse tagamiseks üha enam otsima muid väärtusi. Kõigist väljakutsetest hoolimata on lootus kogukondade ja üksikute usklike kätes, kes peaksid jätkama tööd jätkusuutliku religiooni loomise nimel.