Karlsruhe: linn, kus on kõrge elukvaliteet, kuid madal rahulolu!
Karlsruhe on 2025. aasta õnneatlases vaatamata kõrgele elukvaliteedile 38. kohal. Rahulolematuse põhjusteks on elukallidus ja eluasemeturg.

Karlsruhe: linn, kus on kõrge elukvaliteet, kuid madal rahulolu!
Pilk Saksamaa linnade õnnelikkusele näitab üllatavat tulemust: Karlsruhe on Baden-Württembergi kõige õnnetum linn. Praeguse “SKL Glücksatlase” andmetel on linn tõusnud 40 linna seas 39. kohalt 38. kohale, kuid jääb riigi keskmisest kõvasti alla. Eluga rahulolu väärtus Karlsruhes on 6,61 punkti 10-st – see pole just midagi rõõmustavat. Võrdluseks: Kassel juhib edetabelit 7,44 punktiga, samas kui riigi keskmine hõljub nendest väärtustest kõrgemal. švaabi teatab, et küsitlus toimus 2022. aasta jaanuarist 2025. aasta aprillini ning küsitleti kokku 23 468 inimest vanuses 16–78 aastat.
Vaatamata oma raskele positsioonile rahulolu skaalal paistab Karlsruhe silma suurepäraste objektiivsete elutingimuste poolest. Linna hindeks on kõrged sissetulekud, madal töötuse määr ja tugev infrastruktuur. Tegelikult on see elukvaliteedi edetabelis esikohal. See tõstatab küsimuse: miks jääb subjektiivne eluga rahulolu nii madalaks? Põhjused on erinevad. Rahulolematust soodustavad kõrged elukallidused ja kitsas eluasemete pakkumine riigi üheksandal kohal olevate üürihindadega. Lisaks hindavad kodanikud vaba aja tegevusi ebaatraktiivseks, mis toob kaasa ka dissonantsi objektiivse elukvaliteedi ja tajutava õnnelikkuse vahel. 14,2 protsenti Karlsruhe elanikest väljendas rahulolematust, samas kui ligi 50 protsenti nimetas oma rahulolu “mõõdukaks”. Seevastu peaaegu 36 protsenti tunneb end väga rahulolevana, mis näitab rahulolu suhte huvitavat dünaamikat. SKL õnne atlas rõhutab, et oma osa mängib ka ühe inimesega leibkondade suur osakaal.
Võrdlus teiste linnadega
Pilk teistele Baden-Württembergi linnadele kinnitab Karlsruhe pilti, mis jääb Freiburgist (7,01), Mannheimist (7,09) ja Stuttgartist (7,02) alla. Nendel linnadel on oluliselt kõrgemad rahuloluhinnangud ja need näitavad, et on olemas viise elukvaliteedi parandamiseks linnades, mis on nende elanike jaoks tegelikult atraktiivsed. Selline rahulolematuse muster, hoolimata headest objektiivsetest väärtushinnangutest, läbib paljusid suuri linnu. Näiteks München (6,84), Dresden (6,81) ja Berliin (6,62) on samuti edetabeli alumises pooles. Ja edetabeli tipus on Karlsruhe, Wiesbaden (6,45) ja Rostock (6,08).
Liikumist on ka teistes linnades, näiteks Nürnbergis, kus eluga rahulolu on langenud 6,62 punktini, mis on katapulteerinud linna 36. kohale. Siin kajastub sarnane muster - objektiivsed elamistingimused on olemas, kuid subjektiivne eluga rahulolu jääb alla keskmise. T Internetis nimetab kriitilisteks punktideks selliseid tegureid nagu alla keskmise majandusareng ja väike puhkealade arv.
Need numbrid näitavad selgelt: sageli on emotsionaalsetel ja sotsiaalsetel teguritel meie õnne suur mõju. Linnad nagu Karlsruhe, millel läheb elementaarselt elatustasemelt hästi, peavad nüüd töötama selle nimel, et tuua esile oma elanike õnn, et objektiivse ja subjektiivse elukvaliteedi erinevused ei jääks edasi.