Politsei peatab illegaalse reivipeo: kaos öösel!

Politsei peatab illegaalse reivipeo: kaos öösel!

Möödunud nädalavahetusel tekitas Kölnis segadust omavoliline reivipidu. Politsei pidi selle sündmuse katkestamiseks sekkuma laupäeva õhtul. Pidustamine oli kavandatud peidetud objektil, millest ei olnud võimudele eelnevalt teatatud. Kui ohvitserid kohale jõudsid, oli kohal juba mitusada pidutsejat, kes olid ülemeelikus meeleolus. Politsei tegutses kiiresti ja tagas võimalike turvariskide vältimiseks peo sulgemise. Selliste pidude planeerimine ilma nõuetekohase volituseta tekitab nii juriidilisi kui ka turvalisusega seotud probleeme, mis ei ole põhjuseta asjaomaste ametiasutuste hoiatamiseks.

Politsei teavitas juhtunust avalikkust ja tuletas meelde, et sellised sündmused ei riku mitte ainult kogunemisseadust, vaid võivad tekitada väljakutseid ka tuletõrje- ja meditsiiniteenistustele. Politsei pressiesindaja rõhutas: "Suhtume registreerimisse väga tõsiselt, mitte ainult juriidilistel põhjustel, vaid ka kõigi asjaosaliste ohutuse tagamiseks." See vastutus kodanike ees on eriti oluline, arvestades praegu järjest suurenevat tähelepanu julgeolekuküsimustele.

Andmekaitse digiajastul

Teises käimasolevas arutelus kerkib üha enam esile andmekaitse tähtsus. Alates 1. detsembrist 2021 on jõustunud TDDDG (Telekommunikatsiooni digitaalteenuste andmekaitseseadus), mis täiendab ja täpsustab GDPR-i (ELi andmekaitse üldmäärus). Need eeskirjad on eriti asjakohased võrguteenuste puhul. TDDDG puudutab eelkõige lõppseadmetes teabe käitlemist, eriti seoses küpsistega. Enne TDDDG kasutuselevõttu oli küpsiste õiguslik olukord sageli ebaselge, mis tõi kaasa arvukalt õigusvaidlusi.

Uue seaduse kohaselt võib küpsiseid salvestada ainult kasutaja selgesõnalisel nõusolekul, välja arvatud juhul, kui need on tehniliselt vajalikud. Selle uuenduse eesmärk on tugevdada kasutajate õigusi ja suurendada läbipaistvust ettevõtete suhtes. Küpsisebännerid peavad andma selget ja läbipaistvat teavet ning andma võimaluse vastulause esitamiseks. Ebaseaduslikud tavad, nagu nn nügimine, mille käigus kasutajaid survestatakse delikaatselt nõusolekut andma, on nüüd keelatud. Nende reeglite rikkumist saab karistada suurte rahatrahvidega kuni 300 000 eurot, mis rõhutab probleemi tõsidust.

Õigus oma andmetele

TDDDG ei ole ainus õigusnorm, mille eesmärk on isikuandmete kaitse. Andmekaitse üldmäärus (GDPR) jõustus 25. mail 2018 ja kehtib kõigis EL-i liikmesriikides. See võimaldab koguda isikuandmeid ainult teatud tingimustel ning seab ranged säilitamis- ja töötlemisnõuded. Nende reeglite järgimine on oluline mitte ainult ELi ettevõtete jaoks, vaid ka nende jaoks, kes töötlevad ELi kodanike andmeid. Rikkumiste eest saab karistada märkimisväärse rahatrahviga kuni neli protsenti aastakäibest.

Nende andmekaitsemääruste seos praeguste sündmustega, nagu eelmainitud juhtumid volitamata reivipeo ümber, näitab, kui olulised on õigusraamistikud kõigis eluvaldkondades. Enda turvalisuse tagamine ja isikuandmete kaitsmine peavad käima käsikäes.

Selle teema kohta lisateabe saamiseks külastage RV uudised, Dr Andmekaitse ja Blogi kiirustamine läbi.