Vanemad Sigmaringenis on meeleheitel: jäänud on vaid üks lastearst!

Vanemad Sigmaringenis on meeleheitel: jäänud on vaid üks lastearst!

Meeleolu Sigmaringeni linnas on pingeline: juuli lõpust on vabaks jäänud vaid üks lastearst, dr Nora Laubrock. Selline olukord on dr Marina Hummeli sulgemise tagajärg. Vaid mõne aastaga on lastearstide arv Sigmaringenis kahanenud neljalt praeguseks vaid ühele. "Meile, vanematele, on suur väljakutse, kui me oma lastele vaevu arstiabi ei leia," kurdab meeleheitel ema. Schwäbische.de aruanded selle kohta, kui mures on paljud kodanikud eelseisva praktika sulgemise pärast.

Sarnane olukord on ka Bad Saulgaus, kus doktor Christoph Seitz lõpetab oma praksise. Jääb üle vaid dr Ulrike Huss, kes hoolitseb laste ja noorte eest. Murettekitav areng näitab, et piirkonna arstiabi võimalused on tõsiselt piiratud.

Nõudluse ebapiisav planeerimine?

Kuigi Baden-Württembergi kohustusliku tervisekindlustuse arstide ühendus (KV) väidab, et Sigmaringeni rajoonis on kindlustuskaitse tase üle 100 protsendi, on seda eelseisvaid sulgemisi silmas pidades raske mõista. KV nendib, et lastearstide ravitase linnaosas on seni olnud stabiilne, kuid edaspidise ravi osas püsib ebakindlus. Need arvud ei sisalda aga praeguseid uusarendusi, kuna neid ei ole veel nõuete plaanides arvesse võetud.

„Alapakkumise kindlakstegemine on riikliku arstide ja haigekassade komisjoni ülesanne,“ selgitab KV. Siinseid probleeme tuleb aga võib-olla ignoreerida, sest ametlik statistika ei näita praegu dramaatilist alapakkumist. „Pärast praegust praksise sulgemist väheneb lastearstikabinettide arv linnaosas 8.25-lt 6.25-le. Ja kuigi 1. septembril on varustustase endiselt üle 75 protsendi, ei ole märke objekti kiirest tegutsemisest,” lisab KV esindaja.

Nõudluse planeerimine kriitika all

Nõudluse planeerimine tekitab tuliseid arutelusid, sest vaatamata lastearstide ebapiisavale arvule ei liigitata piirkond ametlikult alateeninduseks. See tähendab, et piirkonna arstidele ei saa luua täiendavaid praksisekohti ega jagada preemiaid. The Seadusjärgsed ravikindlustusseltsid võib algatada toetusmeetmeid, kuid Sigmaringenis ei peeta seda praegu vajalikuks.

Nõudluse planeerimise eesmärk on luua piisavalt meditsiiniteenuseid geograafilises piirkonnas, kus neid tegelikult vaja on. 1976. aastal toimunud seadusemuudatusega kohustusliku ravikindlustusseaduse edasiarendamiseks pandi alus sellele planeerimisele. Praegune olukord Sigmaringeni rajoonis annab aga mõista, et olemasolevad rajatised on unustusehõlmas.

Väike lootuskiir on aga Pfullendorfis, kus praegu praktiseerib neli lastearsti ja plaanis on isegi kolmas arst. See laienemine võib jätkusuutlikult parandada juurdepääsu arstiabile Pfullendorfis, samas kui olukord Sigmaringenis ja Bad Saulgaus on endiselt pingeline.

Kui küsida, mis saab edasi, jääb üle vaid loota, et arstide ja haigekassade riiklik komisjon hakkab peagi tegutsema. Piirkonnas tuleb säilitada laste ja noorte tervishoid, sest parimat arstiabi väärivad meie seast kõige väiksemad.