Abiks Hannesele: Pere otsib kiiresti oma raske puudega pojale majutust

Abiks Hannesele: Pere otsib kiiresti oma raske puudega pojale majutust

Kölnis on peresid, kes on jõudmas oma piiridesse. Ilmekas näide on perekond Bader, kes elab koos 20-aastase raske puudega ja pidevat hoolt vajava Hannesega. Hannes ei saa iseseisvalt rääkida ega kõndida ning tal on mitmesugused terviseprobleemid, sealhulgas ajukasvajad, autism ja hemiparees, mis tähendab hemipareesi. Seda kirjeldab Bianca Bader, ema, kes on pere kooshoidmise väljakutsete tõttu sageli oma piiril. "Me tunneme end üksi jäetuna," ütleb Bianca Bader Schwäbische.de raportis, milles ta kirjeldab ka tohutut pinget, mida Hannese vajadused pereelule toovad.

Hannes ei vaja mitte ainult igapäevast tuge igapäevaste asjadega nagu toitmine ja isiklik hügieen, vaid ka turvalisust, sest perekonnal on varemgi olnud raskusi nagu ekstreemsed päikesepõletused ja traumaatilised ajukahjustused. See tähendab, et Bianca Bader otsib sageli lisatuge, et Hannest jalutama viia ja pere koormat leevendada. Teine punkt on korduvad tagasilükkamised, mille pere sai OWB Sigmaringenilt päevakeskuse jaoks. See tähendab, et nad seisavad silmitsi pideva väljakutsega leida Hannesele sobiv hoolduskoht.

Pöördumine suurema toetuse saamiseks

Baderi peres kasvab ka veel kaks last, kes samuti olukorraga hädas on. "See ei ole neile lihtne," ütleb Bianca oma õdede kohta. Eriti kui Hannes tunneb vajadust trenni teha, muutub tema eest hoolitsemine tõeliseks väljakutseks. Et võimaldada tal elada inimväärset elu, avaldab Bianca soovi lähedal asuvale väikesele ühiskorterile sügava puudega noortele täiskasvanutele ning kutsub vaba elamispinnaga inimesi mõtlema sellise ühiskorteri rajamisele.

Raskused, millega Hannese kogemus peredele meeldib, on seotud laiema teemaga: raske puudega inimeste arv kasvas 2024. aastal kuus protsenti. Tagesschau andmetel on praegu töötuid ligikaudu 180 000 raske puudega inimest. Vaatamata suurele arvule on üle poole neist läbinud kutseõppe ja toovad seeläbi töömaailma suure potentsiaali. Tekib küsimus, kuidas saaks neid inimesi toetada, et võidelda paljusid tööstusi ohustava oskustööliste nappuse vastu. Föderaalne Tööhõiveamet peab seda inimeste rühma väärtuslikuks ressursiks.

Raske puudega inimeste töötuse määr on 11,6 protsenti, samas kui kogu elanikkonnas on see vaid 7,3 protsenti. Eriti masendav on see, et puuetega inimestel on väiksem tõenäosus tööle saada. Tööjõus osalemine on 51,4 protsenti, mis on 10 punkti tõus viimase 20 aasta jooksul, kuid siiski tunduvalt alla 80 protsendi kogu elanikkonnast.

Tervise väljakutsed

Mõned puuetega inimeste ees seisvad väljakutsed on ka meditsiinilised. Osale elanikkonnast võivad abi olla niinimetatud valuvaigistitest, näiteks gabapentiinist, kuid Hannese jaoks võib selliste ravimite kasutamine olla problemaatiline. Gabapentiin on ravim, mis on saadaval erinevates vormides ja millel on konkreetsed annustamissoovitused. Ravimi võtmise vahekord erines sõltuvalt vormist, kas tablettide, kapslite või vedelikuna. Oluline on mitte lõpetada selliste ravimite võtmist järsult ja alati järgida arsti nõuandeid.

Samal ajal kui arutelu puuetega inimeste toetamise üle kogub hoogu, jääb väljakutseks Hannese-taoline pere, kes mitte ainult ei otsi tuge hoolduses, vaid soovib ka ühiskonnas kuulda saada. Vajadus suurema kaasamise ning sobivate eluaseme- ja hooldusvõimaluste järele muutub tulevikus üha pakilisemaks.