SRH kliiniku kriitika: Patsiendid nõuavad kiirabis rohkem inimlikkust!

SRH kliiniku kriitika: Patsiendid nõuavad kiirabis rohkem inimlikkust!

Viimastel nädalatel on pahameelt tekitanud teated tõsistest kaebustest SRH kliiniku Sigmaringeni kiirabis. Patsient Monika Birkenmaier Scheerist kirjeldas oma halbu kogemusi kliinikule avalikus kirjas. Ta koges kohtlemist, milles tema arvates puudus inimlikkusest ja hoolitsusest. Mitmel visiidil – sealhulgas aprillis ägeda sooleverejooksu korral – kannatas ta pikki ootamisi ega saanud vajalikku arstiabi, isegi mitte valuvaigisteid. Ka tema hinnang "ei sobi kiirabisse" jättis ta enam kui rahulolematuks ning ta plaanib enam kliinikusse mitte minna, kuna tal puudub seal inimlik puudutus, nagu ta oma raportis rõhutab. Sarnaseid kriitilisi hääli väljendas ka Ralf Volle, kirjeldades oma 90-aastase isa südamepuudulikkusega kogemusi, kes samuti seisid silmitsi pikkade ooteaegadega. Need väited heidavad ereda valguse olukorrale kiirabis, millesse suhtuvad paljud negatiivselt ning kus sageli on probleemiks ebasõbralikkus ja personalipuudus. Need teated kinnitavad SRH tegevdirektori Sven Schönfeldi kartusi, kes juhib tähelepanu nende kaebuste tõsidusele, kuid lükkab tagasi süüdistuse räiges personalipuuduses. Ta põhjendab pikki ooteaegu patsientide vale ootustega ja rõhutab triaaži vajalikkust.

Praegune olukord kiirabis ei ole üksikjuhtum. Personali ületöötamist on pikka aega arutatud kui tõsist probleemi. Viiendal ülemaailmsel hädaabipäeval 27. mail 2022 tõsteti esile kiirabitöötajate töökoormus, kuna paljud töötajad kogu maailmas kannatavad läbipõlemise sümptomite all. Peaaegu kaks kolmandikku küsitluses osalenutest ütles, et tingimused on pandeemia ajal halvenenud. Väljakutsed nagu ülerahvastatus, ajasurve ja hindamatus on muutunud üldtuntud dilemmaks. Need intsidendid Sigmaringeni kiirabist peegeldavad laialdast arutelu tervishoiusüsteemi personalipuuduse üle.

Tervishoiutöötajate puudus

Arvamusuuringute instituudi Civey küsitlusest selgub, et 41 protsenti sakslastest näeb tervishoiusüsteemi suurima probleemina oskustööliste puudust. Paljud inimesed kurdavad, et arstidel ja õendustöötajatel on liiga vähe aega patsientide raviks. Saksamaa haiglaliit nõuab seetõttu meetmeid bürokraatia vähendamiseks, et patsientide jaoks oleks rohkem aega. Praegused haiglate ees seisvad rahalised väljakutsed on murettekitavad: tänavu oodatakse katmata kulude suurust viis miljardit eurot, järgmisel aastal aga kümmet miljardit eurot. Kui olukord põhimõtteliselt ei parane, on oht pankrottideks.

Seetõttu on patsiendi ohutuse ja edaspidise ravi kindlustamiseks hädavajalikud täiendavad reformid ja personali miinimumtaseme kehtestamine erakorralise meditsiini osakondades. Sellised meetmed võivad aidata peatada personalipuuduse, mis muutub ülekoormuse ajal veelgi teravamaks. Nagu näitab Sigmaringeni kiirabi, on siin veel palju teha. Jääb üle loota, et vastutajad mitte ainult ei kuula kriitilisi hääli, vaid töötavad aktiivselt ka lahenduste kallal, et tagada patsientidele piisav ja humaanne abi.

Nii personalijuhtimises kui ka otseses patsiendihoolduses on vaja ümber mõelda. Arusaam, et patsientide tervis ja personali töötingimused on lahutamatult seotud, tuleb nüüd lõpuks ellu viia.