Linnapildi arutelu: Palmer kaitseb Merzi rassismisüüdistuste eest!

Linnapildi arutelu: Palmer kaitseb Merzi rassismisüüdistuste eest!

Debatt "linnapildi" üle tekitas taas tuliseid arutelusid pärast seda, kui Tübingeni linnapea Boris Palmer mõistis Friedrich Merzi vastuolulisi rändeavaldusi. CDU esimees Merz rääkis Brandenburgis toimunud kohtumisel "probleemist linnapildis", mis pälvis erinevate poliitiliste leeride massilist kriitikat. Palmer aga eristab ja käsitleb Merzi sõnavalikut, andes mõista, et see ei olnud suunatud "teistsuguse nahavärviga" inimeste vastu, vaid taunib "töö- ja elamisõiguseta noorte meeste" olukorda. Postituses Bild kutsub Palmer üles objektiivsele arutelule, mis on probleemiks mittevajalik arutelu ja hoiatus.

Merzi avaldused ei ärritasid mitte ainult poliitiliste vastaste meeli, vaid said ka massilise kriitika osaliseks, eriti roheliste partei liikmete poolt. Tübingeni parlamendirühm süüdistas Palmerit rassismi õhutamises, kategoriseerides inimesi nende nahavärvi alusel. Lisaks temale avaldasid Merzi väljaütlemiste kohta negatiivseid kommentaare, mida peetakse aegunud või isegi diskrimineerivateks, ka teised linnapead, nagu Belit Onay Hannoverist ja Markus König Nürnbergist. Merkuri raporti kohaselt kutsus arutelu esile ka avalikkuse protestid, mis kutsusid üles mitmekesist linnapilti.

Retoorika kriitika

Kantsler Merz seisab silmitsi kasvava skepsisega oma retoorika suhtes. Ta oli rõhutanud, et föderaalne siseminister peaks võimaldama tagasisaatmist, et võidelda ebaseadusliku rände probleemiga. Üks kriitilisi hääli on roheliste partei juht Katharina Dröge, kes kutsub Merzilt üles "natuke rohkem sündsust". Ta kirjeldab avaldusi kui haavavaid ja diskrimineerivaid. Ka liidu parlamendirühma juht Jens Spahn rõhutab, et ebaseaduslikust rändest tingitud raskusi Saksamaal ei saa maha jätta ja kodanikud on mures. Mitmed uuringud viitavad sellele, et muredel turvalisuse pärast on väga erinevad tunnused ja need ei vasta sageli tegelikele kuritegevuse näitajatele, nagu nähtub [Tagesschau] aruandest (https://www.tagesschau.de/inland/innenpolitik/merz-stadtbild-migration-100.html).

Tübingenis näitavad uuringud, et umbes 80 protsenti naistest tunneb end jaamapiirkonnas ebaturvaliselt – tunnet, mida Palmer ka oma analüüsis arvesse võtta püüab. Kuid just seda turvatunnet võib veelgi halvendada mõttetu arutelu migrantide ja pagulastega toimetuleku üle. Kunagi üle 20 aasta roheliste erakonda kuulunud ja praegu erakonnavälisena tegutsevat Palmerit on varemgi sageli kritiseeritud oma selgete sõnade pärast, näiteks seisukohtade pärast raudteereklaamide osas või “silmatorkavate” pagulaste nimekirja pidamise eest.

Ühtsus mitmekesisuses?

Praegune arutelu näitab, kui sügavad on lõhed poliitilisel maastikul. Erakondadevahelised ja ühiskonnasisesed lõhed näitavad Saksamaa ees seisvaid väljakutseid. Kui mõned nõuavad jõulise rändepoliitika vajadust, siis teised nõuavad avatud ühiskonna väärtuste kaitsmist. Tundub, et konsensus on kaugel ja Palmer annab ka mõista, et dialoog nendel teemadel on hädavajalik, et vältida äärmuslikele seisukohtadele libisemist.

Eks ole näha, kuidas areneb poliitiline diskussioon “linnapildi” üle ja kas tegijatel õnnestub leida jätkusuutlik, üldtunnustatud vundament.