23-aastane süütas Bonndorfis politseihoone – uurimine käib!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Väidetavalt süütas 23-aastane Bonndorfis politseihoone; Uurimine käib, kahju ca. 100 000 eurot.

Ein 23-Jähriger soll in Bonndorf ein Polizeigebäude in Brand gesetzt haben; Ermittlungen laufen, Schaden ca. 100.000 Euro.
Väidetavalt süütas 23-aastane Bonndorfis politseihoone; Uurimine käib, kahju ca. 100 000 eurot.

23-aastane süütas Bonndorfis politseihoone – uurimine käib!

Waldshuti linnaosas asuvas vaikses Bonndorfi kogukonnas süttis 13. juunil politseihoones tulekahju, mis tekitas tohutut kahju, umbes 100 000 eurot. 23-aastast süüdlast, kelle isikut pole veel avaldatud, kahtlustatakse tulekahju tahtlikus süütamises. Psühhiaatria erikliinik sai tema uueks koduks samal päeval pärast seda, kui ta sattus psühholoogilisse hädaseisundisse. Politsei on asunud juhtunu tagamaid uurima ning hetkel uurib, mis võis noormeest seda laastavat tegu toime panna. Vastavalt Südkurier kuritegu on tõsine, et arson6,125 klassifitseeritud avalikkusele ohtlikuks kriminaalkoodeksi (StGB) § 306 järgi.

Süütamise teema on viimastel aastatel tekitanud üha suuremat avalikku arutelu. Sageli mängivad rolli mitmesugused motiivid, olgu selleks siis isiklikud konfliktid, kindlustuspettuste tagaajamine või isegi poliitiliselt motiveeritud rünnakud. Tihti on kurjategijaid raske tuvastada, sest kuritegu pannakse enamasti toime kiiresti ja on märkamatu. Paljudel juhtudel katab kahju kindlustus, välja arvatud juhul, kui tegu oli tahtliku ja seetõttu pettusega. Rikkumine võib kaasa tuua tõsiseid õiguslikke tagajärgi. Advokaadibüroo selgitab erinevaid süütamise liike, mille eest karistatakse erinevalt, olenevalt ohust inimestele ja varale.

Süütamise õiguslik raamistik

Karistamisoht süütamise eest on suur. Eristatakse lihtsat süütamist (StGB § 306) ja rasket süütamist (StGB § 306a). Kui lihtsa süütamise eest saab karistada ühe- kuni kümneaastase vanglakaristusega, siis tõsist süütamist on raske hinnata ja selle eest saab karistada märksa pikemate vanglakaristustega. Eriti hirmutav on see, et surmaga lõppenud süütamist, mis on seotud inimese surmaga, võib karistada isegi eluaegse vangistusega, nagu advokaat võtab kokku.

Viimastel aastatel on süütamiste arv kasvanud. Kui 2018. aasta suveks registreeriti Berliinis üle 200 autosüütamise, siis elumajades ei jäänud ka süütamine tähelepanuta. Kui tulekahjud näivad olevat juhuslikud, tekib ekspertide sõnul sageli küsimus, kas selle taga võib olla kindlustuspettus. Teatamata juhtumite arv on tõenäoliselt suur ja see tähendab, et politsei ja tuletõrje peavad alati valvel olema.

Süütamisjuhtumid piirkonnas

Viimastel päevadel on ka Bonndorfi piirkonnas laiemalt toimunud mitmeid intsidente, mis pole vähem murettekitavad. 16. juunil paiskus 29-aastane naine Klettgaul teel B34 oma autoga ümber. Ta ei saanud õnneks viga, kuid tekitas materiaalset kahju umbes 5000 euro ulatuses. See näitab ka seda, kui oluline on tuletõrje ja politsei kiire ja asjatundlik reageerimine, kuna nad olid operatiivselt sündmuskohal.

Teine hädaoperatsioon toimus Baselis, kus 16. juunil puhkes köögipõleng. 76-aastane elanik viidi suitsu sissehingamise kahtlusega haiglasse. Õnneks tõsiseid kahjustusi ei tekkinud, kuid korter tunnistati elamiskõlbmatuks.

Sellised juhtumid toovad esile ohud, mis võivad tuleneda tulekahjudest, olgu need siis põhjustatud süütamisest või ettevaatamatusest. Jääb üle loota, et Bonndorfi juurdlused viivad motiivi selgitamiseni ja elanikkonda säästetakse edasisest süütamisest.