Politseinik tule all: karistuse nurjamine pärast verist kuritegu Aschaffenburgis!

Politseinik tule all: karistuse nurjamine pärast verist kuritegu Aschaffenburgis!

2024. aasta jaanuaris toimus Aschaffenburgis šokeeriv verevalamine: vaimuhaige mees tappis kaks inimest, tõstes sellega kogu arutelu vägivallategude ennetamise ja vaimuhaigete ravi üle Saksamaal tähelepanu keskpunkti. Kuriteo juured olid aga juba kuid varem aset leidnud juhtumis. 2024. aasta augustis ründas kurjategija, kes oli tollal 28-aastane, väidetavalt oma tüdruksõpra, kägistas teda ja vigastas teda noaga, seisab süüdistuses. Vaatamata sellele vägivaldsele rünnakule ei hakanud politsei juhtumit uurima. See tõstatab küsimused, mida Coburgi prokuratuur juba tõstatab: miks ei võetud meetmeid ohu uurimiseks?

Selle juhtumiga seotud politseinik on nüüd kohtu all ametis olles karistamise takistamise eest. Süüdistuse järgi olevat ta teadlikult nurjanud hilisema kurjategija kriminaalvastutusele võtmise. Kahtlustatakse, et ta võttis kahtlustatava pärast rünnakut vahi alla, ilma et ta oleks asjakohast uurimist alustanud. Kohtuprotsessi alguses ei kommenteerinud 29-aastane politseinik süüdistusi, mistõttu võib ta nüüd karistada kuue kuu kuni viie aasta pikkuse vanglakaristusega.

Varajase sekkumise ja ennetusprojektid

Aschaffenburgi traagilised sündmused on osa suuremast ühiskonda puudutavast probleemist: kuidas saab selliseid vägivallaakte ära hoida? Näiteks Nordrhein-Westfalenis käivitati ennetusprojekt “PeRiskoP”, mille eesmärk on tuvastada varakult riskipotentsiaaliga inimesed. Projekt edendab koostööd politsei, tervishoiuasutuste, koolide ja parandusasutuste vahel. Eesmärk on vältida vaimuhaigete tähelepanuta jätmist ühiskonnas ega teadvustada õigel ajal ohtusid, mida nad võivad endaga kaasa tuua. Vägivallategude ennetamise teemalises arutelus juhitakse tähelepanu ka praegusele vaimuhaigete häbimärgistamisele, mis sageli on endiselt takistuseks varajasele tuvastamisele. Psüühiliselt haigete toimepanijate arv on viimastel aastatel kasvanud, nagu näitab kasvav statistika: 2022. aastal oli psühhopatoloogiliste diagnooside osakaal rasketest vägivallakuritegudest umbes 16%.

Oluliseks häälekandjaks selles diskursuses on Saksamaa Psühhiaatria ja Psühhoteraapia, Psühhosomaatika ja Neuroloogia Selts (DGPPN), kes on seisukohtades sõnastanud soovitused vägivallaaktide ennetamiseks. Rõhutatakse, et olemasolevaid õiguslikke võimalusi tuleks kasutada järjekindlamalt, ilma et oleks vaja uusi seadusi. Eesmärk peab olema nii elanike kaitse kui ka vaimuhaigete õiguste kaitsmine. Oluliseks sammuks võiks olla hooldusstruktuuride, integratsiooniabi ja sotsiaalpsühhiaatriateenuste laiendamine, et minimeerida vägivallategude ohtu.

Lõppkokkuvõttes jääb küsimus, kuidas saab seadusi ja sotsiaalseid struktuure kujundada nii, et nii kurjategijad kui ka potentsiaalsed ohvrid oleksid õigeaegselt kaitstud. Arvestades praeguseid arenguid politseiniku asjas ja kahtlustusi Aschaffenburgi vaimuhaige mehe suhtes, on kaalumist ja arutlemist palju.