Saatuslik noarünnak Aschaffenburgis: kohtuprotsess läheb järgmisse vooru!

Saatuslik noarünnak Aschaffenburgis: kohtuprotsess läheb järgmisse vooru!

Vaikses Aschaffenburgi linnas tekitab traagiline juhtum elevust ja õudust. Selle aasta 22. jaanuaril toimus Schöntali pargis jõhker noarünnak, milles hukkusid kaheaastane Maroko päritolu poiss ja tema 41-aastane isa. 16. oktoobril Aschaffenburgi oblastikohtus alanud kohtuprotsess näitab kogu inimkonna sügavuste spektrit ja tõstatab olulisi küsimusi vaimuhaiguste kohta.

Üldtingimused on traagilised: Sõimerühma lastega kahe õpetaja korraldatud ekskursioonil ründas neid ootamatult 28-aastane mees. Õpetajad reisisid viie lapsega käsikärus ja kogesid õudusunenägu. Kohtualune jäi neile silma oma pilkupüüdva helesinise jope tõttu ja tekitas kahes naises muret. "Meil oli tunne, et midagi on valesti," ütles üks õpetajatest. Üks neist sai lapsi kaitsta püüdes raskelt vigastada ja kannab vigastusi kaasas tänaseni. Kaks juhtumit pealt näinud last on pärast seda parki vältinud. Groteskse rünnaku tunnistajate hulgas oli ka 73-aastane mees, kes üritas ründajat lastest eemal hoida ja sai samuti vigastada. BR teatab, et mõlemad pedagoogid said pärast kuritegu traumateraapiat ja on nüüdseks tööle naasnud, mis on küll julgustav, kuid illustreerib eriti rasket paranemisprotsessi.

Kostja ja tema taust

Tagesschau andmetel süüdistatakse väidetavat kurjategijat vaimuhaiguse all. Süüdistused on eriti tõsised: arutatakse mõrva, mõrvakatset ja kehavigastusi. Tema avalik kaitsja väitis, et tema klient kannatas paranoilise skisofreenia all, mida kinnitas aruanne. "Ta kuuleb väidetavalt sõdurite ja Talibani hääli ning talle anti juhised lapsi tappa," ütles kohtualune oma avalduses. Kuidas aga ühiskond sellistele tegudele reageerib? Ajal, mil vaimuhaigusi sageli häbimärgistatakse, on taas kord selge, et on aeg mõelda põhjustele ja tagajärgedele.

Viimastel aastatel on meie ühiskonnas üha enam arutletud psühholoogilise väärkohtlemise teemal. Lastevastase psühholoogilise vägivalla aruanne näitab, et umbes 36–37% laste ohustamise juhtudest hõlmab laste vastu suunatud psühholoogilist väärkohtlemist, mis on hooletusse jätmise järel teine ​​levinum vorm. See teema pole aktuaalne ainult praeguse protsessi kontekstis, vaid heidab pika varju ka sellele, mida pereringis sageli vaikitakse. Vägivallauuringute instituut viitas hirmutavatele andmetele ja leidis, et ka lapsepõlves esinevad salakavalad psühholoogilise vägivalla vormid kujundavad paljusid sündmusi.

Töötlemine ja väljavaade

Kohtuprotsess, mis kestab 30. oktoobrini kokku kuues istungis, ei heida valgust mitte ainult kohtualuse tegevusele, vaid keskendub ka ellujäänute saatusele ja sügavale mõjule nende elule. Saksamaa ja rahvusvahelised eksperdid nõustuvad, et selle vägivalla tsükli katkestamiseks on kiiresti vaja lastepsühholoogiat ja muid tugiteenuseid. Loodetavasti on see protsess ka samm õiges suunas ning aitab tõsta teadlikkust vaimuhaigustest ja lastekaitsest.