Surmaga lõppenud õnnetus Olchingis: kas see oli ettekavatsetud mõrv?

Surmaga lõppenud õnnetus Olchingis: kas see oli ettekavatsetud mõrv?

Möödunud nädalal juhtus Fürstenfeldbrucki rajoonis Olchingis traagiline juhtum. Auto ja jalakäija kokkupõrkes hukkus 57-aastane jalakäija vaatamata kohesele elustamistegevusele. Algselt liigitati juhtum liiklusõnnetuseks, kuid edasine uurimine tõi kaasa tõsised kahtlused: see võis olla tahtlik tegu, nagu [Augsburger Allgemeine](https://www.augsburger- Allgemeine.de/bayern/landkreis-fuerstenfeldbruck-toedlicher-unfall-bei-olching-war-es-denken-autofahrer-in-haft-17-07-110443572) teatab.

Autojuht, 33-aastane Dachau linnaosast pärit Horvaatia kodanik, sõitis 10. juulil kõnniteel ja jalgrattateel, kui sõitis esmalt ümber tõkkepuu posti ja seejärel otsa jalakäijale. Alkoholitestis juhil mingeid kõrvalekaldeid ei tuvastatud, kuid juhiluba võeti ära. Pärast esimest politseikontrolli lasti ta esialgu vabadusse, kuid pidi peagi oma ebatavalise käitumise tõttu uuesti vastama.

Psühholoogiline hädaolukord

Järgmisel päeval Geiselbullachis hotellis ööbides tekitas autojuht segadust, süüdates ebakorrektselt tulekahjusignalisatsiooni ja käitudes verbaalselt agressiivselt hotellitöötaja suhtes. Ta keeldus hoonest lahkumast. Uurijate hinnangul oli juht erakordses psühholoogilises seisundis. Müncheni II riigiprokuratuur kinnitas seejärel kahtlust, et juht võis tahtlikult jalakäijale vastu sõita, ning taotles tema toomist kohtuniku ette. Nagu teatab Süddeutsche Zeitung, andis ta korralduse paigutada ta psühhiaatriakliinikusse.

Fürstenfeldbrucki kriminaaluurimisosakonna juurdlused veel kestavad. Ametnikud loodavad leida veel tunnistajaid, eelkõige hotellis toimunud intsidendile, ning paluvad infot telefonil 08141/6120.

Liiklusõnnetuste psühholoogilised tagajärjed

Olchingi tragöödia heidab valgust ka liiklusõnnetuste psühholoogilistele tagajärgedele. Mõjutatud inimeste paremaks salvestamiseks ja toetamiseks kutsub Saksamaa liiklusohutuse nõukogu (DVR) üles viima läbi uurimisprojekte, mis uuriksid nende tagajärgede mõõtmeid. Ligikaudu 25 protsenti raskelt vigastatud ja mõjutatud inimestest kannatavad psühholoogiliste häirete all, mis võivad põhjustada pikaajalisi haigusi, nagu posttraumaatiline stressihäire (PTSD). Eriti ohustatud on inimesed, kes tunnevad end abituna või on juba psühholoogiliselt stressis, nagu on kirjeldatud [DVR] veebisaidil (https://www.dvr.de/politik/beschluesse/psychische-laufen-von-verkehrsunfaellen).

Olchingi jalakäija ja autojuhi lugu pole seega mitte ainult traagiline näide sellest, mis meie teedel juhtuda võib, vaid ka märk sellest, et sellistest juhtumitest tulenevat psühholoogilist stressi tuleb tõsiselt võtta. Varajane juurdepääs professionaalsele abile võib aidata vähendada psühholoogilisi tagajärgi haigetele.