Abivajaja vanapaar: kiirabi vedas nad alt!

Abivajaja vanapaar: kiirabi vedas nad alt!

See oli šokeeriv öö ühele Põhjamaakonnast pärit eakale paarile, kes sattus kohutavasse kitsikusse. 74-aastasel Elke Hoffmannil tekkis pärast 27. mail tehtud operatsiooni ninasillale tugevalt veritsev haav. 4. juunil kell 2 öösel ärkas ta selle peale, et tema pea lebab vereloigus. Tema mures 77-aastane abikaasa võttis kohe telefonitoru ja helistas kell 1.56 hädaabinumbril 112.

Olukord muutus aga kiiresti keeruliseks. Pärast pikka küsitlemist öeldi abikaasale, et kiirabi ei vastuta ja ta peaks ühendust võtma meditsiinilise valveteenistusega numbril 116117. Paanikas üritas ta teha kaheksa telefonikõnet kõigest 30 minutiga, kuid kohe abi ei saanud. Mis veelgi hullem, teda ähvardati vilkuvate tulede ja politsei kasutamisega, kui ta nõudis hädaabiteenistust.

Meeleheitlik otsus

Kuna kiiret abi silmapiiril polnud, otsustas mees oma naise ise BG õnnetusjuhtumikliiniku Murnau kiirabisse sõidutada. Teel sinna juhtus õnnetus: ta jäi kiiruskaamerale. Weilheimi integreeritud juhtimiskeskuse (ILS) juhataja asetäitja Christoph Fischer kinnitas, et juhtunut menetletakse kaebuste haldamises ja hädaabikõnede lindid on turvatud. Abikaasa kaalub nüüd abi osutamata jätmise tõttu avalduse esitamist, mis tekitab taas põhimõttelisi küsimusi kiirabi osas.

Paari olukord heidab eredat valgust Saksamaa hädaabisüsteemi puudujääkidele. Koos Bertelsmanni fondiga tellitud Björn Steigeri fondi raporti kohaselt on Saksamaal erakorralise abi tõhususe ja kvaliteedi osas märkimisväärseid kahtlusi. Tuvastati mitmesugused puudused protsessides, korralduses ja koostöös, mis võivad olla selliste ähvardavate kogemuste põhjuseks. Maastrichti ülikooli läbiviidud uuringus kirjeldatakse ka võimalikke reformimeetodeid kiirabi parandamiseks ja selle tagamiseks, et sellised juhtumid ei muutuks normiks. Need nõrkused võivad isegi põhjustada elupäästemeetmete ohtlikke viivitusi, nagu paari näitest selgub.

Abi osutamata jätmise õiguslikud tagajärjed

Hädaolukorras piisava abi andmata jätmine ei kujuta endast mitte ainult moraalset, vaid ka juriidilist probleemi. Vastavalt notfallsanitaeter-aktuell.de Saksa seadused näevad selles kriminaalkoodeksi paragrahvi 323c järgi iseseisvat süütegu, mille eest võib halvimal juhul karistada rahatrahvi või vangistusega. Solidaarsuse ja eetiliste kohustuste mõistmine abi osutamisel kriitilistel hetkedel on meie sotsiaalsete struktuuride vastu usalduse säilitamiseks hädavajalik. Igaüks meist võib sattuda hädaolukorda – ja me peaksime endalt alati küsima: mida me teeme, et teisi aidata?

Selline sündmus tõstab esile tungiva vajaduse tundlikuks muuta ja koolitada nii inimesi kui süsteeme, et suurendada tõhusust ja abivalmidust. Meil kõigil on viimane aeg näidata head kätt kaasinimeste heaks ja töötada parema kiirabi nimel.