Kohtuprotsess Bloki laste röövimise üle: kohtumine jääb ära!

Kohtuprotsess Bloki laste röövimise üle: kohtumine jääb ära!

Blocki laste röövimise üle peetud kohtuprotsess katkeb taas. Kuidas raadiorsg teatas, et see katkestus tekkis ühe protsessis osaleja äkilise haigestumise tõttu. Kohtu eesistuja Isabel Hildebrandt teatas, et kolmapäevast istungipäeva lühendati ja neljapäevane kuupäev tühistati. Kutsutud tunnistajaid teavitati edasilükkamisest.

Kohtuprotsess toimub Hamburgi piirkonnakohtu ees, kus süüdistatakse ettevõtja Christina Blocki. Teda süüdistatakse selles, et ta käskis 2023/2024 aastavahetusel toimunud hooldusvaidluse käigus Taanis oma endise abikaasa eestkoste alt omaenda lapsed röövida. Steakhouse'i asutaja Eugen Blocki tütar Christina Block eitab süüdistusi ägedalt. Lisaks temale on kohtu all veel viis kaaskohtualust.

Eestkoste lahing

Christina Blocki ümbritsev olukord on keeruline ja toob esile rahvusvahelise perekonnaõiguse raskused. Neid ei teinud lihtsamaks ka ebaõnnestunud katse esitada Karlsruhes põhiseaduslik kaebus. Pärast lahkuminekut kolis isa oma uue naisega Taani, kus ta kehtestas alates 2015. aastast laste külastuspoliitika, mis hõlmas nädalavahetusi isaga. Kuid pärast 2021. aasta augusti nädalavahetust ei toonud isa lapsi tagasi, mis halvendas olukorda. Taani kohtud tundsid lõpuks tõsist muret laste turvalisuse pärast, mille tulemusel võeti Christina Blocki hooldusõigus ära.

Eksperdid nagu advokaat Peter Jungnatalh kritiseerivad ohumääruste käsitlemist ja nende võimalikke mõjusid suhetele lastega. Antud juhul on eriti vaidlustatud perekonnaõiguslike vaidluste keskne aspekt, lapse parimad huvid. Kuigi Saksamaa ja Taani kohtupraktika nõustus, et laste kinnipidamine oli ebaseaduslik, otsustas Taani kohus siiski isa kasuks, näitlikustades lapse eestkoste rahvusvahelise iseloomuga keerukust.

Rahvusvahelised väljakutsed

Taustal mängivad rolli arvukad rahvusvahelised regulatsioonid, mis on selliste juhtumite jaoks asjakohased. Föderaalne justiitsamet näeb end keskasutusena, kes algatab röövitud laste tagasisaatmise menetlusi vastavalt Haagi lapseröövi konventsioonile. Brüsseli II b määrus ja Haagi lastekaitsekonventsioon täiendavad üksteist; need aitavad reguleerida ja jõustada hooldusõigust käsitlevaid otsuseid Euroopas.

Sel konkreetsel juhul on laste heaolu ja riikliku jurisdiktsiooni küsimused tasakaalustavad. Praeguses olukorras elavad lapsed taas ema juures alates 3. jaanuarist 2025, pärast seda, kui nad 2024. aasta uusaastaööl dramaatilise aktsiooniga Saksamaale toodi. Taani kohus andis aga ainuhooldusõiguse isale, samas kui Saksamaa kohtud tunnistasid end ebapädevaks.

Need käimasolevad kohtuvaidlused tõstatavad küsimusi mitte ainult õigusraamistiku, vaid ka selliste vaidluste taga peituvate emotsionaalsete tragöödiate kohta. Vaidlused perekonnaõiguse reformide üle, mille eesmärk on kaitsta mõlema vanema õigusi, saavad üha hoogu, kuna jätkub lahenduse otsimine mõjutatud peredele.