Feministlik uuslavastus: Madame Bovary inspireerib Ingolstadtis!

Feministlik uuslavastus: Madame Bovary inspireerib Ingolstadtis!

24. oktoobril 2025 tähistas Ingolstadti teater “Madame Bovary” esietendust. Mirja Bieli lavastatud Gustave Flauberti klassikaline romaan aastast 1856 tõlgendati ümber ja toodi 21. sajandisse. Keskendutakse mitte ainult naisekuju loole, vaid ka küsimusele, kuidas sotsiaalsed piirangud naiste elu tänapäeval jätkuvalt kujundavad. Lavastus käsitleb muljetavaldavalt seda, kuidas Sarah-Schulze-Tenberge kehastatud Emma Bovary on oma igavas abielus lõksus ning otsib meeleheitlikult tähelepanu hajutamist ja eneseteostust – nii asjades kui ka tarbimises. Olles kujundatud saatusest, mis teda lõpuks karistab, saab temast patriarhaalses struktuuris allasurutud elurõõmu ikoon.

Lavastuse teeb eriliseks Mirja Bieli julgus ajaloolist rangust murda. Emma jääb üllataval pöördel etenduse lõpus ellu – provokatiivse imagoga: ta sülitab kinoa välja. Emma viimased sõnad on selge kriitika Flaubert’i kujutamise suhtes ja üleskutse enesemääratlusele. See mitte ainult ei ärata ellu kirjandustegelast Emma Bovaryt, vaid temast saab ka kaasaegsete naiste hääletoru, kes peavad kahtluse alla seadma igasugused sotsiaalsed ootused.

Tugev ansambel ja uuenduslikud lavaideed

Lavastuses teeb kaasa tähelepanuväärne koosseis: Charlesi kehastab Matthias Gärtner, ema kehastab Sascha Römisch, Léonit Marc Simon Delfs ja Rodolphet Enrico Spohn. Etendust toetavad elav muusika ja kaasaegsed visuaalsed elemendid nagu LED liikuvad märgid, mis toovad loo emotsionaalse sügavuse publikule lähemale.

Etenduse kestus on 2 tundi ja 45 minutit koos vaheajaga, mis annab publikule piisavalt aega sukelduda tegelaste keerukasse ja emotsionaalsesse maailma.

Kultuurikontekst ja kirjanduspärand

Gustave Flauberti originaalteost, mis avaldati esmakordselt aastatel 1856–1857, peetakse kirjandusliku realismi meistriteoseks. See räägib loo Emma Bovaryst, naisest, kes elab üle oma võimete, et pääseda provintsielu igavusest. Tema otsingud luksuse ja kire järele lõppevad traagiliselt ja peegeldavad tolleaegse kodanluse täitumatuid püüdlusi. Flauberti süvaanalüüs inimestest ja nende unistustest on väga aktuaalne mitte ainult 19. sajandil, vaid ka tänapäeval.

Emma võitluste ja teda siduvate sotsiaalsete normide narratiiv ei esita mitte ainult väljakutseid tolleaegsele ühiskonnale, vaid suutis ka kaasata Flaubert'i roppuste kohtuprotsessi, mis kujundas tema kirjanduslikku karjääri. Romaan pole mitte ainult sügav kommentaar ajastule, vaid ka lõhele ühiskonna ootuste ja tegelaste isiklike soovide vahel.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et “Madame Bovary” uus lavaversioon ei paku mitte ainult pilku tuntud teosele, vaid pakub ka värskeid vaatenurki naiste rollidele kirjanduses ja ühiskonnas. Publiku ees ootab muljetavaldav lavastus, mis ühendab paeluvalt klassika ja kaasaegsed elemendid. Esietenduse ja lavastuse kohta saate lisateavet aadressilt nachtkritik.de ja Wikipediast.