Vargused Dillbergi: politsei otsib tunnistajaid – info on kiire!

Vargused Dillbergi: politsei otsib tunnistajaid – info on kiire!

Eile õhtul vaadeldi kriminaalset tegevust lähemalt: neljapäeval kell 19.00. ja reedel hommikul kell 7.00 tungis tundmatu kurjategija vägivaldselt Dillbergi ärimajja. Rehvihooldustöökoja kontorisse siseneb sissetungija või sissetungijad välisuksest ja plaadipoodi aknast. main-echo.de teatel rööviti mõlemas poes kapid ja sahtlid ning kahju kogusumma on hinnanguliselt neli numbrit.

Marktheidenfeldi politseijaoskond alustas juurdlust ja kutsub tunnistajaid üles võtma ühendust politseiga numbril 09391/9841-0, kui nad näevad Dillbergi piirkonnas midagi kahtlast. Samal ajal leidis aset ka teine ​​intsident: tundmatu kurjategija kahjustas Am Hammersteigil oktoobri keskpaigast novembri alguseni sigaretiautomaati. Ka siin ulatub varaline kahju väikese neljakohalise summani, kuigi süüdlane pääses ilma saagita. Karlstadti politsei palub infot ka Tel. 09353/9741-0.

Rohkem intsidente piirkonnas

Kuritegevus ei maga kunagi: Lisaks eelpool mainitud sissemurdmistele juhtus Lohris liiklusõnnetus, mille käigus sai kella 11.30-14.30 kahjustada halli värvi sõiduk SEAT Leon. Ka siin teatati väikesest neljakohalisest materiaalsest kahjust. Laupäeval toimus sissemurdmiskatse Frammersbachis Orber Strassel, kus tundmatu pääses vägisi läbi akna sisse ja rüüstas kontorikappi, kuid ei varastanud midagi. Varaline kahju on hinnanguliselt kolmekohaline. Teave selle kohta tuleks saata Lohr am Maini politseijaoskonda tel. 09352/8741-0.

Viimaseks, kuid mitte vähem oluliseks, nakatas 27. oktoobrist 5. novembrini Riigimaantee 2301 lähedal asuvat heinamaa kinnistut tundmatud inimesed, kes korjasid ebaseaduslikult küdooniaid. Ka sel juhul jääb saagi kahju hinnanguliselt madalasse kolmekohalisse vahemikku. Teave tuleb suunata Gemündeni politseijaoskonda numbril 09351/9741-0.

Mõelge kastist väljapoole

Nende kohalike kuritegude valguses võib olla huvitav teada, et ka küberkuritegevuse teema on kõikjal levinud. Viimaste aastate paljastused, näiteks Wikileaksi, on näidanud, kui laialt levinud ja keerulised on salateenistuste tegevused. 2017. aastal andis WikiLeaks välja kogumiku “Vault 7”, mida peetakse ajaloo suurimaks luurematerjali väljalaseks. Üle 8700 dokumendi ja faili paljastasid, kuidas CIA töötas välja ja kasutas häkkimistööriistu teabe luuramiseks ja selle tagamiseks, et keegi pole tõeliselt kaitstud.

Selle taustal kerkib küsimus: mida saavad kohalikud omavalitsused teha, et mitte ainult astuda samme klassikaliste kuritegude vastu, vaid ka minimeerida küberriske? Teadlikkus turvaprobleemidest kasvab – nii digitaalses kui ka reaalses maailmas.