Suche
Mein Konto
Tudengiprojekt Passaus: juudi ajalugu võitleb nähtavuse eest!
Üliõpilasprojekt Passaus on pühendatud linna juudi ajaloole, uurib Bernheimide perekonna pärandit ja seab eesmärgiks mälestuskultuuri.
Tudengiprojekt Passaus: juudi ajalugu võitleb nähtavuse eest!
Passaus, sündmusterohke juudi ajalooga linnas, on Leopoldinumi gümnaasiumi õpilased pühendunud mälestuskultuurile. Antje Spielbergeri juhtimisel käivitasid 16 õpilast P-seminari raames projekti “Jewish to go”. Keskne mängija on Omid Babakhan, kes on eriti huvitatud vanast ärihoonest, mis kunagi kuulus Bernheimi juudi kaupmeeste perekonnale. Hoolimata selle hoone sügavast ajaloost, pole ikka veel märki selle kohta, mida see linnale ja selle juudi minevikule tähendab. Vastavalt aruandele Pühapäevaleht Rühm soovib paigaldada ajaloolistele kohtadele QR-kooditahvlid, et ajalugu oleks kõigile käegakatsutav.
Bernheimide perekonnal, kes tegutses Passaus umbes aastatel 1898–1935, on huvitav minevik. Ajavahemikul enne Teist maailmasõda ei juhtinud ta mitte ainult edukat äri, vaid oli ka osa linnaelust. Nii öeldud Alam-Baieri Wiki et Alfred ja Berta Bernheim olid sunnitud oma ettevõtte 1935. aastal maha müüma. Perekonna järeltulijad, kes praegu elavad laiali Prantsusmaal, Iisraelis, USA-s ja Suurbritannias, mäletavad samuti oma juuri Passaus. Bernheimi pere külastus linna 2008. aastal kinnitas seda püsivat pärandit ja huvi nende ajaloo vastu.
Mälu ja resonants
Vaatamata intensiivsele ettevalmistusele ja projekti positiivsele tagasisidele jäävad Passau linna toetusetaotlused siiski vastuseta. See tekitab küsimusi, kui tõsiselt linn oma ajalugu suhtub. Dekaan Jochen Wilde kiitis projekti ja soovib aktiivselt kaasa aidata mälestuskultuuri taaselustamisele. “Mälestusraja” arendamiseks loodi algatusrühm. Saab näha, kas linnavalitsus õpilaste soovidele vastu tuleb ja avalikkuse suurem kaasamine toimub.
Laiemas kontekstis on arutelu mälestuskultuuri üle eriti aktuaalne. Viimastel aastatel on muutunud arusaam sellest, kuidas ühiskond natsionaalsotsialistliku minevikuga tegeleb. Arutelu kaasava lähenemise üle mälule ja küsimusele, kuidas saab migrante sellesse kultuuri integreerida, on muutunud plahvatuslikumaks. Artikkel autorilt bpb käsitleb seda aspekti ja näitab, et paljud hääled ja mälestused, mis on osa ühiskonna mitmekesisusest, on seni jäänud kuulmata. Migratsioonijärgne mälestuskultuur võiks aidata kaasata kõik arutelusse.
Kokkuvõtteks jääb üle tõdeda, et Leopoldinumi gümnaasiumi õpilaste pühendumus on oluline märk sellest, et linna juudi ajalugu ei tohiks unustada. Endiselt eksisteerivad väljakutsed on sama ilmsed kui võimalused, mis tulenevad uutest lähenemisviisidest ja avalikkuse osalusest.