Ringkonnaadministraator Frey lööb häirekella: kaks miljardit eurot kärped ohustavad tervist!

Ringkonnaadministraator Frey lööb häirekella: kaks miljardit eurot kärped ohustavad tervist!

Sotsiaalmeedias levimas emotsionaalses videosõnumis paistab Starnbergi linnaosa administraator Stefan Frey haiglavoodis vihasena ja avaldab selget kriitikat tervishoiusektoris kavandatavate kärbete suhtes. Oma pöördumises kutsub ta föderaalvalitsust üles viivitamatult muutma otsust säästa haiglates 1,8 miljardit eurot. Frey rõhutab, et need meetmed ei ohusta mitte ainult rajatiste majanduslikku stabiilsust, vaid avaldavad otsest mõju ka avalikule tervishoiule, eriti südameatakkide, insultide ja dialüüsipatsientide ravis. Radio Oberlandi teatel on Frey hinnang osa laiemast debatist haiglate rahastamise üle, mis hiljuti Baieri rajooninõukogus päevakorda tõusis.

Kavandatavat kärpeprogrammi peavad paljud problemaatiliseks. Kokkuhoid ei peaks mõjutama ainult igapäevast ravi, vaid ohustama ka haiglate uuenduslikku tugevust ja pikaajalist planeerimiskindlust. Tervishoiuministeeriumid rõhutavad, et riiklikus haiglaplaanis ankurdatud haiglad saavad ravikulude hüvitamist haigekassadelt. See arveldamine toimub DRG-süsteemi kaudu, mis sisaldab üle 1200 arveldatava kindla määra. Somaatilise ravi tasustamine on alates 2005. aastast reguleeritud haiglate rahastamise seadusega (KHG), kuid eksperdid vaatavad eelseisvatele kärbetele ja nende võimalikele valestiimulitele endiselt kriitilise pilguga.

Mure rahva tervishoiu pärast

"On, mida öelda," sõnab Frey selge sõnumi: planeeritud kokkuhoid võib haiglate tulemuslikkust massiliselt mõjutada. Taristusse tehtavate investeeringute vähenemine võib tähendada, et ägedate haigustega patsientidele hädavajalikku uuenduslikku ravi ei saa enam tagada. Seda punkti rõhutavad ka paljud tervishoiueksperdid.

Lisaks jätkub arutelu haiglate tuleviku üle. Hooldusnappus on üldtuntud probleem ja seda süvendavad kärped. Alates 2020. aastast ei ole õendustöötajaid enam tasustatud kindlate summade alusel, vaid pigem kulusid katva õenduseelarve kaudu. See aspekt aitab kaasa ka murele patsiendi hoolduse kvaliteedi pärast. Eelmise seadusandliku perioodi haiglareformi eesmärk on vähendada pärssivaid tegureid, kuid kui tõhusad need meetmed on, tuleb veel näha.

Pilk haigla rahastamise arengutele

Patsientide keskmine haiglas viibimise aeg on langenud 14 päevalt 1991. aastal 7,2 päevani 2023. aastal. See näitab, et protsessikorralduses on toimunud palju, isegi kui väljakutseid on alati olnud. Kuigi koostöö ja ühinemised on kasvanud, on DRG-süsteem endiselt kahe teraga mõõk, mis loob läbipaistvust ja võib tekitada stiimuleid.

Tulevane arutelu haiglate rahastamise tuleviku üle on põnev. Saab näha, kas föderaalvalitsus suudab leida lahenduse, mis tagab nii rahalise kokkuhoiu kui ka kvaliteedi tervishoius. Need kärped võivad eriti mõjutada psühhoterapeutilist ravi, mida reguleerib PEPP-süsteem. Need väljakutsed on kindlasti tulevaste arutelude keskmes.

Piirkonnaadministraator Stefan Frey on algatanud olulise arutelu oma avaliku kriitikaga ja pühendumusega paremale tervishoiule. Jääb üle loota, et vastutavad isikud võtavad neid hoiatusi tõsiselt ja võtavad meetmeid enne, kui on liiga hilja.