Bremerhaveni 1950. aastate muuseumi tulevik on ebakindel: mis nüüd saab?
Bremerhaven seisab silmitsi väljakutsega muuta 1950. aastate muuseum tulevikukindlaks pärast seda, kui asukoht on tühistatud ja uksed suletud.

Bremerhaveni 1950. aastate muuseumi tulevik on ebakindel: mis nüüd saab?
1950. aastate muuseum Bremerhavenis seisab silmitsi ebakindla tulevikuga. See on suletud alates 9. oktoobrist 2025 ning endised näituseruumid endises sõjaväekabelis on tühjad. Viimase kahe aastakümne jooksul on muuseum esitlenud umbes 40 000 originaalesemet 1950. aastatest, mis on siiani laos. Bremerhaveni äriarendusagentuuri BIS tegevdirektor Nils Schnorrenberger kinnitas, et kõik eksponaadid asuvad nüüd ajutiselt kõrvallaos. Siia kuuluvad sellised üllatavad objektid nagu kunagise pubi inventar, Coca-Cola reklaamsildid ja pöörlev telefon. Linn on laos ruumi andnud järgmiseks viieks aastaks sümboolse üheeurose hinnaga.
Aga mis on sulgemise taga? Põhjuseks on Bremerhaveni Investeeringute Edendamise ja Linnaarenduse Ühingu (BIS) ja muuseumipidajate Kerstin von Freytag Löringhoffi ja dr Rüdiger Ritteri vaheline karm vaidlus. Nad pidid hoonest lahkuma, kuna tekkis huvi kinnistu ostu vastu. Praegu on pooleli väljatõstmishagi, sest operaatorid pole veel hoonet vabastanud. Arutelud kultuurilinna voliniku Michael Frosti, muuseumiliitude ja operaatorite vahel jätkuvad, kuid lahendusi näib olevat harva.
Rasked läbirääkimised
Kultuuriosakonna juhataja Frost rõhutas, et linna pingeline eelarveolukord tähendab, et muuseumi rahaline toetamine pole võimalik. Muuseum on seni saanud eksisteerida vaid tänu BIS-i soodsatele renditingimustele. Hoone üürileping lõppes 2018. aastal. BIS oli pakkunud operaatoritele toetust eksponaatide majutamiseks, kuid seda ei võetud vastu. Seda selgem on soov püsiva lahenduse järele, mis säilitaks muuseumiväärilise kollektsiooni ilma selle avalikku esitlemist katkestamata.
1950. aastate muuseumi peetakse muuseumimaastiku oluliseks rikastajaks mitte ainult Bremerhavenis, vaid sellel on ka riiklik tähtsus. Maja ainulaadsust Lääne-Saksamaa sõjajärgse perioodi argikultuuri ja mentaliteedi ajalooga ei saa lihtsalt asendada. Praegu ringleb petitsioon, mis kutsub linnavolikogu ja magistraati üles võtma meetmeid muuseumi säilitamiseks praegusel kujul. Sellega tahetakse suures osas välistada eksponaatide avalik esitlemine ja nende kahjustamine.
Tulevik on avatud
Samal ajal kui tühi kabel on ette nähtud ürituse toimumispaigaks ja muusikute tootmishooneks, jääb õhku küsimus: mis saab eksponaatidest edasi? Nüüd on muuseumijuhil viis aastat aega lahenduse leidmiseks, kuid ebakindlus on suur. Tellitud on kontseptsioon, mis kirjeldab nii temaatilisi fookusi kui ka vajalikke ruume ja rahastamisvõimalusi. Algatajad teevad kõik endast oleneva, et säilitada 1950. aastate pärand. Kaalutakse ka toetusühingu loomist, et kindlustada rahaline baas ja tagada muuseumi identiteet tulevikus.
Nii et olukord on endiselt pingeline. Arutelud jätkuvad ja pühendunud operaatorid teevad kõik endast oleneva, et päästa 1950. aastate muuseumi võlu ja ainulaadsus Bremerhavenis ja mujal. Jääb vaid loota, et läbirääkimised liiguvad peagi positiivses suunas. Püsime lainel.
Lisateavet muuseumi edasise olemasolu kohta leiate veebisaidilt Buten ja sisemaa, loe lähemalt aadressilt NWZ võrgus ja kirjutage petitsioonile alla Change.org.