Ehitusplatsi külastus: Günther saab teada Fehmarnbelti tunnelist

Ehitusplatsi külastus: Günther saab teada Fehmarnbelti tunnelist

Reedel, 16. jaanuaril 2026 külastas peaminister Daniel Günther (CDU) Fehmarnbelti tunneli ehitusplatsi Fehmarni saarel. Siin on rajamisel oluline 18 kilomeetri pikkune maantee- ja raudteeühendus Saksamaal asuva Fehmarni saare ja Taani saare Lollandi vahel. Kuna see tunnel valmib 2029. aastal, ei vähenda see oluliselt liiklusummikuid, vaid lühendab oluliselt ka Saksamaa ja Taani vahelist reisiaega.

"Midagi toimub" – Günther tundis samuti, et kell 11.30 ehitusplatsile jõudes oli ta varem kell 10.00 Deutsche Bahnilt tagamaaühenduse edenemise kohta infot saanud. See ühendus hõlmab muu hulgas kavandatavat Fehmarni helitunnelit, mis on mõeldud Fehmarni otse ühendamiseks Saksamaa mandriosaga. Säilitatakse olemasolev 1960. aastate Helisild. See on jätkuvalt kättesaadav jalakäijatele, jalgratturitele ja aeglastele sõidukitele.

Liikluse verstapost

Fehmarnbeli tunnel on maailma pikim kombineeritud maantee- ja raudteetunnel ning sellel on potentsiaal asendada tihedat parvlaevateenust Vogelfluglinie. Tulevikus väheneb Lollandi ja Fehmarni vaheline sõiduaeg 45 minutilt praamiga vaid 10 minutile autoga ja 7 minutile rongiga. Elektrifitseeritud kiirraudtee hakkab saavutama kiirust kuni 200 km/h, mis eeldatavasti suurendab oluliselt reisimist Saksamaa ja Skandinaavia vahel.

• Streckenverkürzung:
  – Von Puttgarden nach Rødbyhavn wird die Fahrtzeit auf 2 Stunden und 30 Minuten gesenkt, bisher waren es 4 Stunden und 40 Minuten.
• Kosten:
  – Das Projekt hat ein genehmigtes Baubudget von 52,6 Milliarden DKK (ca. 8,2 Milliarden USD).
• Sicherheitsvorkehrungen:
  – Der Tunnel besteht aus 79 Standardelementen, die aus 217 Metern langen und 10 Metern hohen Konstruktionen bestehen, ergänzt durch zwei Eisenbahnröhren und eine Notröhre.
• Umweltaspekte:
  – Der Tunnel wird als umweltfreundlicher angesehen und hat weniger Auswirkungen auf die Natur. Zudem ist er wetterunabhängig und sorgt so für einen durchgehenden Verkehrsfluss.

Projekti kriitikud on väljendanud muret selle keskkonnamõju pärast, eriti piirkonna suurenenud kaubaveo tõttu. Lisaks on kulud aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud, olles tõusnud esialgselt hinnanguliselt 5,5 miljardilt eurolt 2007. aastal praegusele 7,4 miljardile eurole. Nendest väljakutsetest hoolimata on Taani valitsus täielikult pühendunud projekti rahastamisele ja teemaksud jäävad pärast laenude tagasimaksmist tema omandisse.

Üldiselt ei ole Fehmarnbelti tunnel mitte ainult üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) oluline sõlmpunkt, vaid seda peetakse ka üheks ELi 30 prioriteetsest transpordiprojektist. See projekt ei paku mitte ainult pendeldajatele ja puhkajatele logistilist leevendust, vaid võib ka oluliselt suurendada transpordivõimsust Skandinaavia ja Mandri-Euroopa vahel, mis võib kaubavedu kahekordistada.

Kuna ehitus algab ametlikult 1. jaanuaril 2021 ja esimesed tunnelielemendid on kavas 2024. aastal Fehmarnbelti uputada, on edusamme juba märgata. Tunneli tähtsust piirkonnale ja kogu transporditaristule ei saa ülehinnata ning põnev on näha, kuidas need arengud lähiaastatel kujunevad.

Täpsema teabe saamiseks vaadake aruandeid aadressilt n-tv, Vikipeedia ja Wikipedia (DE) loe üles.