Naine ründas Frankfurdis politseinikku: vastupanu vahistamisele!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Maini-äärses Frankfurdis arreteeriti naine, kes osutas vahistamisele vastupanu. Ta vigastas politseinikku, kuid lasti hiljem vabadusse.

In Frankfurt am Main wurde eine Frau wegen Widerstands bei ihrer Festnahme verhaftet. Sie verletzte eine Polizistin, wurde jedoch später wieder freigelassen.
Maini-äärses Frankfurdis arreteeriti naine, kes osutas vahistamisele vastupanu. Ta vigastas politseinikku, kuid lasti hiljem vabadusse.

Naine ründas Frankfurdis politseinikku: vastupanu vahistamisele!

Maini-äärses Frankfurdis toimus vahejuhtum, kus naine ründas vahistamise ajal politseinikku. Valju stern.de Algselt kutsuti politsei lahti jooksva koera peale. Samal ajal kui politseinikud üritasid koera tabada, tekkis vastasseis väidetava omanikuga, kes korjas maast kilde ja lähenes ähvardavalt.

Kui politseinikud temaga rääkisid, osutas naine vastupanu ja lõi politseinikule jalaga pähe. Politseiniku vigastuse tõttu pidi ta töötamise lõpetama, mis olukorda veelgi teravdas. Naine peeti lõpuks kinni ja viidi politseijaoskonda.

Vastupidavus ja meditsiiniline ravi

Juhtumi edasine menetlemine viis vahistatud naise toimetamiseni psühhiaatriakliinikusse. Kliinik ei leidnud aga põhjust teda sinna vastu võtta strelitzius.com teatatud. Pärast politseimeetmete lõpetamist naine vabastati ja teda ähvardab kallaletungisüüdistus.

Föderaalse kriminaalpolitsei büroo viimane statistika näitab, et vägivaldne kuritegevus kasvas Saksamaal 2024. aastal 1,5% ja on nüüdseks saavutanud uue kõrgeima taseme alates 2007. aastast. See näitab, et teatud olukordades suureneb agressiivsus, nagu täheldati ka Frankfurdis. Eriti murettekitav on korrakaitsjate vastu suunatud kehaliste kallaletungide sagenemine, sest sellised juhtumid ei ohusta mitte ainult ametnikke endid, vaid ka avalikkuse heaolu.

Vägivaldse kuritegevuse tagamaad

BKA andmetel on ka kuritegevuse valdkonnas märgatavaid suundumusi. Vägivaldsete kuritegude arv, sealhulgas politseiametnike vastu, kasvas 1,5%, ületades 217 000. Sellel on palju põhjuseid, riskiteguriteks peetakse psühholoogilist stressi ja majanduslikku ebakindlust. Vaimse tervise teema on eriti aktuaalne, kuna see kajastub avaliku korra ja julgeoleku kontrollis.

Nagu nägime, on erandlike psühholoogiliste olukordade ja agressiivse käitumise vahel selge seos. Neid seoseid tuleb tõsiselt võtta, et nii ennetustöö kui ka haridus saaks rohkem avalikkuse ette tuua. Jääb üle loota, et edaspidi võib selliseid olukordi ette tulla vähemal määral, et tagada kõigi turvalisus.