Suur operatsioon Kasselis: vanadest kilerullidest tekkivad mürgised gaasid ohustavad lossi!

Suur operatsioon Kasselis: vanadest kilerullidest tekkivad mürgised gaasid ohustavad lossi!

4. juulil 2025 juhtus Kasselis Wilhelmshöhe lossis murettekitav juhtum, mis pani päästeteenistuse tööle. Põhjus: vanad tselluloidkile rullid, mis vabastasid kõrgete temperatuuride mõjul mürgiseid gaase. Need umbes 70 aasta vanused kilerullid säilitati muuseumi arhiivis ja hakkasid lagunemisprotsessi tõttu, mis toimub temperatuuril üle 25 kraadi Celsiuse järgi, eraldama ohtlikke aure. Intsidendi dokumenteeris üksikasjalikult tagesschau.de.

Tuletõrje mobiliseeris umbes 50 päästeteenistust, kes reageerisid kiiresti. Ohu ohjeldamiseks evakueeriti osa lossist. Lagunenud kilerullid viidi transporditavatesse kappidesse ja paigutati spetsiaalselt jahutatud konteineritesse, mis paigutati Baunatalis asuva laevafirma ruumidesse. [hessenschau.de](https://www.hessenschau.de/kultur/grosssatz-in-kassel-endet-glimpflich-warum-nitrofilme-zur-fähr- Werden-v1,nitrofilme-wilhelmshoehe-100.html) teatab, et nitrofilmide ladustamine on veelgi keerulisem, mis muudab nitrofilmide kasutamise veelgi keerulisemaks.

Mõju tervisele ja arhiveerimine

Hoolimata kiiretest abinõudest juhtus meditsiinilisi juhtumeid: kahel töötajal tekkisid kerged halvatusnähud ja neid tuli ravida. Juhtum ei tekita küsimusi mitte ainult ohutuse, vaid ka mõjutatud kilerullide tuleviku kohta. Need olid osa ulatuslikust pildi- ja heliarhiivi materjalist, mille sisu on praegu ebaselge. Tselluloidkilede üliohtlikkuse tõttu ei saa neid arhiivi tagastada. Pigem tuleks võtta eesmärgiks fondide digiteerimine, sest filme ei saa nende lagunemise tõttu enam arhiveerida.

Kunsti- ja kultuuriminister Timon Gremmels (SPD) pooldas Hesseni liidumaa institutsioonide osaluste põhjalikku ülevaatamist ja võimalike kaitsemeetmete kaalumist. Sellised juhtumid rõhutavad ohtlike materjalide ladustamistingimuste kontrollimise tähtsust. Sarnased kriitilised säilitustingimused on teada ka föderaalarhiivis, kus nitrokilesid hoitakse lagunemise vältimiseks spetsiaalsetes punkrites temperatuuril 6–0 kraadi. Lõhnakontroll võib toimida ka kilede lagunemise seiresüsteemina ja aitab kontrollida kilede gaaside suhtes iga kahe aasta tagant.

Pilk filmiarhiivindusest Saksamaal

Nitrofilmide probleem näitab, kui keeruline on arhiveerimine digiajastul. Föderaalarhiivi eksperdid, nagu Michael Hollmann ja Rainer Rother, rõhutavad arhiivi riiklikke ülesandeid: kogumine, säilitamine, indekseerimine ja esitlemine. Oma digitaalse arhiveerimise lähenemisviisiga heidavad nad valgust väljakutsetele, mis on seotud üleminekuga analoogilt digitaalsele. See piltdokumentatsioon ja vastutus rahvusliku filmipärandi kaitsmise eest on tulevaste põlvkondade jaoks keskse tähtsusega. Bundesarchiv on juba välja töötanud tarkvara, mis vastutab spetsiaalselt filmide arhiveerimise eest.

Kokkuvõttes peaks Kasseli juhtum olema äratuskell kõikidele arhiividele, eriti arvestades kliimamuutusi, mis seavad kunsti- ja maalipaikadele uusi väljakutseid. Juhtum näitab, et hoiutingimuste muutmine ja inventuuride ülevaatamine on rahvusliku filmipärandi säilitamiseks ja tulevikuriskide minimeerimiseks hädavajalikud.