Paremäärmuslikud intsidendid Hesseni koolides on plahvatuslikult kasvamas – punane hoiatus!
Hersfeld-Rotenburgi rajoonis kasvas paremäärmuslike intsidentide arv koolides 2024/2025. aastal 11-ni, osaliselt tänu sotsiaalmeediale.

Paremäärmuslikud intsidendid Hesseni koolides on plahvatuslikult kasvamas – punane hoiatus!
Olukord Hesseni koolides on murettekitavates pealkirjades: paremäärmuslike intsidentide arv on viimastel aastatel hirmuäratavalt kasvanud. Nagu HNA märgib, teatati aruannete kohaselt ainuüksi Hersburgi ringkonnas Hers2025 ja -Rotenburg254 11 paremäärmuslastest intsidendist. Naabruses asuvas Werra-Meißneri linnaosas on registreeritud kaheksa juhtumit. Need juhtumid ei piirdu üksikute juhtumitega – need on osa murettekitavast suundumusest, mida võib täheldada kogu Hessenis.
Eriti silmatorkav on see, et teated pärinevad peamiselt keskkoolidest. Need aruanded hõlmavad põhiseadusevastaste sümbolite, nagu haakristide ja SS-i ruunide kasutamist, aga ka ksenofoobseid loosungeid. Hävitav näide on Gigi D’Agostino laulu “L’amour toujours” ümberkirjutatud sõnad, mida kasutatakse noorte seas rallihüüdena.
Kümme korda rohkem juhtumeid – murettekitav kasv
Selle arengu kontekstis on märgata, et teatatud paremäärmuslike intsidentide koguarv Hesseni koolides kasvas 2024. aastal 172 juhtumini – neli korda rohkem kui eelmisel aastal, mille puhul registreeriti vaid 37 intsidenti. Neid numbreid kinnitab ka Hessenschau. Antisemiitlike intsidentide arv kasvas 2023. aasta 17-lt 2024. aastal 32-le. Kultuuriministeerium põhjendab seda tõusu muu hulgas teadlikkuse suurenemise ja aruandluskäitumise paranemisega.
2025. aasta 20. märtsiks oli teatatud juba ligikaudu 31 juhtumist, mis vastab peaaegu kogu eelmise aasta arvule. Sotsiaalmeedia platvormide kaudu satuvad noored järjest enam paremäärmuslike rühmituste sihikule ning nende platvormide mõju ei maksa alahinnata. Sotsiaalne polariseerumine on jõudnud ka koolidesse ning üleskutsed kohesele tegutsemisele muutuvad üha valjemaks.
Tagajärjed ja reaktsioonid
Koolid reageerivad nendele juhtumitele tavaliselt harivate meetmetega. Antisemitismi dekreetide raames on Hesseni kultuuriministeerium kutsunud koole üles sellistest juhtumitest viivitamatult teatama. Samuti on projekte demokraatia edendamiseks ja õpetajate erikoolituseks. Kuid nõuandekeskused on ülekoormatud ja vajavad rohkem tuge, nagu FR teatab. Ühe Kasseli kooli direktor puutus kokku intsidendiga, kus õpilased karjusid rassistlikke loosungeid, kuid süüdlasi ei õnnestunud tuvastada.
Tina Dürr Hesseni demokraatiakeskusest rõhutab, kui oluline on paremäärmuslike loosungite puhul koheselt sekkuda ning harida tudengeid äärmusluse ohtudest. Kooli juhtkond kaalub üha enam liitumist võrgustikuga „Rassismita kool – Julgega Kool“ ja vastavate õppeüksuste juurutamist. Vaatamata väljakutsetele nõustuvad õppeasutused, et edaspidi tuleb nende murettekitavate arengute vastu aktiivsemalt tegutseda.
Olukord näitab selgelt, et paremäärmuslikud ideoloogiad on tunginud igapäeva kooliellu ja neil on tõsised tagajärjed. Tõhusa ennetuse rakendamiseks on oluline ülevaade sügavamatest probleemidest ja sotsiaalsetest suundumustest, mis seda kasvu soodustavad. Hesseni koolid seisavad silmitsi väljakutsega mitte ainult teadmiste edasiandmisel, vaid ka väärtuste kaitsmisel ja turvalise õpikeskkonna loomisel.