Omavalitsus hädas: ringkonnaadministraator Stolz tõstab häiret MKK finantskriisi pärast!

Omavalitsus hädas: ringkonnaadministraator Stolz tõstab häiret MKK finantskriisi pärast!

Hiljuti võttis Main-Kinzigi rajooni piirkonnahaldur Thorsten Stolz omavalitsuste pingelise eelarveolukorra suhtes selge seisukoha. Vastuseks Hessenis käimasolevale arutelule kohalike rahanduste üle, mille käivitas ka CDU Main-Kinzigi pressiteade, kirjeldas Stolz olukorda kui "tõsist kriisi" kohalikus rahanduses. Numbrid on murettekitavad: 2022. aastal oli Hesseni rajoonide kogupuudujääk 386 miljonit eurot ning prognoosid näitavad käesoleval aastal veelgi dramaatilisemat arengut. Advance Online teatab, et Stolz kurdab, et avalikkus ei tunnista omavalitsuste rahanduse probleemi piisavalt, samas kui omavalitsused ja piirkonnad võitlevad jätkuvalt range võlapiduriga.

Stolz nõuab ka osariigi ja föderaalse tasandi poliitiliselt vastutavate isikute selget positsioneerimist, et ebakindla olukorraga toime tulla. Peamine murekoht on ebapiisavad rahalised vahendid lastehoiu jaoks, mida tuli laiendada ilma asjakohase toetuseta. Näiteks Erlensee toetusvajadus on 10,5 miljonit eurot, Maintal 22 miljonit eurot ja Waechtersbach 6,3 miljonit eurot. Kiiresti kasvavad kulud ka sotsiaalvaldkondades: noorte hoolekandeameti toetuste vajadus kasvab järgmisel aastal 50,5 miljonilt eurolt 77022 miljonile eurole. Minu paber lisab, et rahalist olukorda halvendavad veelgi suurenevad kulutused sotsiaaltoetustele.

Ülevaade puudujääkidest

Üldiselt on olukord Hesseni omavalitsustes pingeline. Selle järgi Hesseni osariigi statistikaamet 2023. aastal oli finantseerimise puudujääk kokku 688,1 miljonit eurot. Tegemist on esimese puudujäägiga alates 2015. aastast. Üle 50% omavalitsustest on puudujäägis, kusjuures finantseerimisbilansi mediaan langeb -164 000 euroni. Eriti mõjutatud on Main-Kinzigi linnaosa, mille puudujääk on 55,6 miljonit eurot, mis vastab 129 eurole elaniku kohta.

Keskkonda iseloomustavad suured kulutused sotsiaalabile, mida tugevdab personalikulude järsk kasv. Need rahalised raskused tähendasid, et Main-Kinzigi piirkonna finantsplaneerimisel tuli töökohtade sulgemise ja kärbete abil kokku hoida üle 20 miljoni euro. Aastaks 2025 on kavandatud vajalikud investeeringud haridusse ja taristusse - kokku ligikaudu 200 miljonit eurot -, samas võib 13,2 miljoni euro suuruse puudujäägi kompenseerimiseks olla vajalik linnaosamaksu korrigeerimine 1,8 punkti võrra. Minu paber märgib, et ilma eelnevate kärpemeetmeteta olnuks vajalik kasv vähemalt 5,0 punkti võrra.

Stolz rõhutab vajadust suurendada omavalitsuste finantstasandust vähemalt 750 miljoni euro võrra alates aastast 2026. Seda nõuet toetab ka Hesseni rajooninõukogu, mis on suunatud ühenduvuse põhimõtte järgimisele, mille eesmärk on reguleerida omavalitsuste finantskoormust seoses uute ülesannetega. Jääb üle oodata, kui kiiresti on võimalik leida poliitilisi lahendusi nende probleemide lahendamiseks. Sest aeg on ülioluline ja kaalul on kogukondade heaolu.