Marburgi sillad: juurdepääsetavus on endiselt suur lahendamata probleem!

Marburgi sillad: juurdepääsetavus on endiselt suur lahendamata probleem!

Marburgis keerleb kõik ligipääsetavuse ümber. Hiljuti esitas SPD poliitik Asmah El-Shabassy huvitava küsimuse ehitusosakonna juhatajale dr Michael Kopatzile kliimanimekirjast: Aga meie jalakäijate sildade ligipääsetavus? Pilk linna viiele kuulsamale sillale näitab, et tegelikkus ei vasta päris nõuetele.

Viis silda – Vikerkaaresild Richtsbergil, Hildegard-Hamm-Brücher-Steg Südbahnhofis, Schulepark-Steg, Adolf-Reichwein-Steg Aquamarist mitte kaugel ja Luis-Adorf-Steg – ei vasta maksimaalse 6% kalde nõuetele. See teema puudutab paljusid marburglasi, sest nagu Juri Asthinilt teada saame, kärudega suuri probleeme pole, küll aga on piirangud Südbahnhofi silla juures.

Igapäevased lood mõjutatud isikutelt

Heidi Beredes, kes toetub kõndijale, kirjeldab oma väljakutseid Hildegard-Hamm-Brücher-Stegil. "Kalle on lihtsalt liiga järsk, " selgitab ta. Seda silda väldib ka ratastoolis olev Ole Brötschmann, sest see raskendab rajale pääsemist. See näitab, et juurdepääsetavus ei ole lihtsalt moesõna, vaid mõjutab lugematute inimeste igapäevaelu.

Kuidas Marburg olukorra parandamisele läheneb? Vestluses dr. Kopatzile sai teatavaks, et Hildegard-Hamm-Brüche-Segi väljavahetamise esialgsed plaanid olid juba algatatud. Esinemine on planeeritud 2026. aasta algusesse. Ülejäänud sildade puhul ei ole praegu suuremaid meetmeid ette nähtud. Huvitaval kombel avatakse Adolf-Reichwein-Steg jalgrattaliiklusele 2025. aasta oktoobris, kuna selle piirde kõrgus ei vasta jalakäijatele esitatavatele nõuetele.

Edasised arengud

Rainbow Bridge kuulub integreeritud kogukonnaarengu kontseptsiooni, mis annab lootust tulevaste paranduste osas. Luis-Adorf-Stegi eest vastutab Hessen Mobil, mis muudab selle seisukorraga suhtlemise keeruliseks.

Aga milline on juurdepääsetavuse olukord Saksamaal üldiselt? Hiljutine uuring näitab, et kahel juhul kolmest ei kaasata puuetega inimesi planeerimisprotsessidesse. Seda vaatamata asjaolule, et kaks viiest suuremast linnast püüavad võtta sihipäraseid meetmeid juurdepääsetavuse edendamiseks. Uuringu autor Albrecht Rohrmann hoiatab, et enamikus üle 50 000 elanikuga linnades ei tehta piisavalt tõsiseid pingutusi.

Selle uuringu tulemused on murettekitavad. Saksamaa 619-st suuremast linnast ja rajoonist vaid 252-s on süstemaatilised planeerimistegevused ÜRO juba aastaid kehtinud puuetega inimeste konventsiooni rakendamiseks. Üle 60% omavalitsustest ei kaasata oma planeerimisse mõjutatud isikuid. Nagu märgib Leander Palleit Saksamaa Inimõiguste Instituudist, on juurdepääsetavus seadusest tulenev kohustus.

Kas kinos, teatris või kontserdil – puuetega inimeste väljakutsed on endiselt suured. Seetõttu on oluline, et Marburgi linn ja teised riigi kogukonnad viimaks ometi tegutseksid ja jätkusuutlikke lahendusi loomaks. Parendusettepanekud on kultuuririigiministrile juba tehtud, kuid eks ole näha, kuidas sõnadest teod saavad.

Juurdepääsetavus on väljakutse, mis mõjutab meid kõiki. Kiiresti tuleb käivitada tulevikku suunatud meetmed, et Marburgis ja kaugemalgi saaks lõpuks midagi liikuda.