Punane hoiatus Alam-Saksimaal: linnugripi tõttu tapeti 140 000 lindu!

Punane hoiatus Alam-Saksimaal: linnugripi tõttu tapeti 140 000 lindu!

Linnugripi varjus on Alam-Saksimaal praegu palju möllamist. Täna võttis sõna põllumajandusminister Miriam Staudte ja teatas, et sel aastal on hukkunud šokeerivalt 140 000 lindu. Neist umbes 70 000 looma on pärit praegusest oktoobrist, mis seab mõjutatud piirkondade inimestele suuri väljakutseid. Olukord on nii tõsine, et Staudte soovitas viiruse leviku pidurdamiseks hoida kahjustatud tallid ajutiselt tühjana. Alam-Saksi liidumaal on mitmed piirkonnad, sealhulgas Gifhorn, juba mõjutatud ja nad on võtnud meetmeid linnugripi vastu võitlemiseks.

Aga kuidas on lood hüvitisega? Loomaomanikud saavad praegu ainult maksimaalselt 50 eurot tapetud looma kohta. Poole sellest summast kannavad riik ja Alam-Saksimaa loomataudifond. Aga see võib muutuda: föderaalvalitsus plaanib tõusu kuni 110 euroni. "Üleriigiline tallide nõue ei ole imerohi," ütles Staudte, kuna tallides on hiljuti esinenud puhanguid.

Puhangud ja ohud

Linnugripi levik ei piirdu siiski Alam-Saksiga. Loomahaiguse suurenenud levik on tuvastatud kogu Saksamaal ja mujal. Näiteks Baden-Württembergi linnufarmis praagiti 15 000 looma. Friedrich Loeffleri instituut on suurendanud edasiste puhangute riski kõrgeks, eriti sügisel, kui linnud rändavad lõunasse.

Kokku on Saksamaal metslindude seas juba 29 puhangut. Suurel hulgal liikuvad kraanad saavad tõsiselt kannatada. Hinnanguliselt on Saksamaal lindude rände ajal hukkunud juba umbes 2000 sookurge. Alam-Saksimaal on eriti mõjutatud ka Cloppenburgi piirkond, kus on seitse kinnitatud juhtumit ja murettekitav arv linnufarme – 2024. aastal oli seal 2257 farmi umbes 12,3 miljoni loomaga.

Elanikkonna käitumisreeglid

Tarbijatel ei ole praegu suurenenud ohtu kodulindude kaudu nakatuda, sest H5N1 viirus hukkub juba üle 70 kraadi Celsiuse järgi. Siiski peaksite linnuliha valmistamisel järgima üldisi hügieenieeskirju. Friedrich Loeffleri Instituut soovitab vältida lindude puhkepaiku, mitte puudutada surnud metslinde ja hoida silmatorkavatest metslindudest distantsi. Instituudi hinnangul tuleb inimestel riskidele tähelepanu pöörata, sest viirus võib levida kokkupuutel saastunud materjaliga ka ilma otsese nakatumiseta.

Linnukasvatajad ise on surve all oma loomi metslindude eest kaitsta, et vältida viiruse kiiret levikut. Elanikkonna seas on levinud arvamus, et linnugripi tagajärjed võivad kaasa tuua ka hane- ja pardiliha hinnatõusu. Seoses tapmisega Alam-Saksimaal ja mujal võib nõudlus hindu peagi tõsta.

Üldiselt on oht elanikkonnale väike, kuid viiruse leviku tõkestamiseks tuleks kasutusele võtta kõik ettevaatusabinõud. Loomahaigusesse tuleb suhtuda tõsiselt, eriti karjakasvatusettevõtete puhul, mis selle tagajärgede all kannatavad.