Muusika võimsad võtmed: Peeter, Paulus ja kiriku harmoonia
29. juunil 2025 valgustab Abbé François-Xavier Amherdt muusika keskset rolli ning “võtmeid” kirikus ja usus.

Muusika võimsad võtmed: Peeter, Paulus ja kiriku harmoonia
Täna, 29. juunil 2025 tõstab Abbé François-Xavier Amherdt oma jutluses esile muusika keskset rolli nii kirikus kui ka meie elus. Oma kõnes käsitleb ta võtmeid – nii helikõrgusi määravaid muusikalisi klahve fa ja sol kui ka Jeesuselt tema apostlitele edastatud “võtmeid”. Need võtmed ei ole midagi muud kui alus, millel toetub kiriku polüfooniline partituur, mis hõlmab nii erinevaid hääli kui ka instrumente. Erilise koha on hõivanud Peetrus ja Paulus, kelle hauad asuvad Roomas kõrvuti – see on märk nende ühisest missioonist ja ainulaadsest tähtsusest usukogukonna jaoks.
Miks on need "võtmed" nii olulised? Need mitte ainult ei pane meloodiaid ellu, vaid aitavad ka usku jäädvustada ja edasi anda. Jeesus usaldas need võtmed oma apostlite kätte ja pani sellega kirikule aluse. Peter, keda kirjeldatakse kui kalju, ja Paul, keda peetakse uuendusmeelseks kuulutajaks, annavad mõista, et igaühel on selles mitmekesises kogukonnas oma koht ja erinevad hääled võivad ühtsusele kaasa aidata. Usu meloodiat saab tõeliselt väljendada ainult selle mitmekesisuse kaudu.
Muusika kui sild inimeste vahel
Muusika ei ole ainult kunstivorm; see on sild, mis ühendab inimesi omavahel. Benediktiini isa Anselm Grün rõhutab oma mõtisklustes, et muusika saatis teda kogu elu. Kas lapsepõlves, jõululaule lauldes või kloostris, kus gregooriuse laul oli tema saateks 60 aastat – see avas talle alati võimaluse sukelduda teise maailma. Ka muusikal on kirikus alati olnud suur tähtsus, nagu piiskop Ambrose avastas 4. sajandil, kui ta inimesi hümnidega meelitas. Kooslaulmine on viis olla sisemiselt seotud ja kogeda kogukonda.
Muusika emotsionaalne jõud võib tuua inimesi kokku ja edendada vaimseid kogemusi. Neid ideid võib leida ka kristlikust muusikatraditsioonist, mis ulatub gregooriuse laulust tänapäevaste ülistuslauludeni. Muusika saadab usklikke nende usus ja viib nad kontakti Jumala ligioluga. See jääb oluliseks osaks religioossest praktikast, mis on oma olemuselt nii individuaalne kui ka kogukondlik.
Praegused väljakutsed ja ettepanekud
Rahustel aegadel võib muusika aidata tugevdada ühtekuuluvust. Olulised on ettepanekud uue kogukonnatunde loomiseks: üksteise kuulamine ja üksteise hääle hindamine ka väljaspool kirikut – olgu siis koorifestivalidel või õdusate lõkkete juures. See loob õhkkonna, milles inimesed saavad tõeliselt üksteisega harmoonias elada. Soov harmoonia järele, mida Abbé Amherdt oma kõne lõpus väljendab, on midagi enamat kui lihtsalt vaga ideaal. See käsitleb sügavat vajadust, mis on ka praeguses ühiskonnas väga oluline.
Kristlik muusika mitte ainult ei edenda individuaalset usukogemust, vaid tugevdab ka kogukonda kirikumüüride sees ja väljaspool. Muusikaliste väljenduste rohkus näitab, kui rikas ja mitmekesine see maailm on ning et alati on ruumi uutele meloodiatele ja häältele, mis üheskoos usku tähistavad.
Täpsemalt muusika rollist kirikus tasub pilk peale visata kath.ch, samuti edasi hier-klingts-mir-gut.de ja diemusikmeinerkirche.de.